11.2.1 Jõu Kasutamine

Me elame maailmas, milles domineerib patt. Lõigus 6.1 rääkisime me valitsustest, kui "kuradist", sest need on loodud lihalike vajaduste rahuldamise eesmärgil, s.o. piiblilise "kuradi" rahuldamise eesmärgil.

Piiblis räägitakse korduvalt, et patt ja kurjuse seeme, osutuvad võitjateks, sel ajal kui peale ajutisi kannatusi, mida talutakse erineval moel, naise seeme saab lõpptulemusena õigeks mõistetud. Sel põhjusel soovitatakse usklikule pidevalt: "Ära hakka kurjale vastu" (Matteuse 5:39; Roomlastele 12:17; 1Tessalooniklastele 5:15; Peetruse 3:9).

Me nägime, et kurjus ilmus Jumala käsul (Jesaja 45:7; Aamos 3:6; võrdle osaga 6.1). Järelikult, tähendab kurjale vastupanu osutamine, võitlemist Jumala vastu. Sel põhjusel soovitas Jeesus meile, mitte osutada füüsilist vastupanu kurjuse jõududele: "kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine; ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ja võtta su vammuse, jäta ka kuub" (Matteuse 5:39,40). Kristus on selle näiteks: "Ma andsin oma selja peksjaile" (Jesaja 50:6).

Kristus võrdleb protsessi algatamist kohtus, ilmaliku tegevusega, mis on vastuolus usklike veendumustega. See on esimene näide kurja vastuhakkamisest ja mitte ükski inimene ei hakka seda tegema, kui tal on kindel usk Jumala sõnadesse: "Minu sõna on kättemaks, mina tasun kätte, ütleb Issand" (Roomlastele12:19). "Ära ütle: "Ma tasun kätte kurja eest!" (Õpetussõnad 20:22; võrdle 5Moosese 32:35). Sel põhjusel manitses Paulus korintlasi teiste üle kohtu mõistmise pärast (1Korintlastele 6:1-7).

Meie Lootuse suurus, ei anna meile õigust, pöörata erilist tähelepanu selle kulgeva elu ebaõiglusele: "Kuidas julgeb keegi teie seast, kui tal on tegemist teisega, käia kohut ... kas te ei tea, et pühad mõistavad kohut maailma üle?" (1Korintlastele 6:1,2). Hagi (kohtuasja) alustamine kohtus, olgu see maa jagamine või lahutus - ei ole kooskõlas tõelise uskliku käitamisega.

Kurjuse jõu mahasurumiseks ja patuste hoidmiseks (mõningatel juhtudel) võimu juures, kasutavad valitsused ära politseid ja armeed. Need on konstitutsioonilised kurjuse vastu suunatud vormid ja tõeline usklik ei peaks nendes osalema. "Kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka" (Matteuse 26:52). See on varem tuntud Jumaliku printsiibi kordamine: "Kes valab inimese vere, selle vere valab inimene, sest inimene on tehtud Jumala näo järele" (1Moosese 9:6). Tahtlik vägivald meie kaaslase suhtes, kujutab endast vägivalda, mis on suunatud Jumala vastu, kui Tema vaid ei sanktsioneerinud seda. Jumala kristliku mõttekäigu järgi on meile öeldud: "Armastage oma vaenlasi, tehke neile head, kes teid vihkavad; õnnistage neid, kes teid neavad; paluge nende eest, kes teid siunavad" (Luuka 6:27,28). Armee ja politsei tegutsevad otseses vastuolus nende printsiipidega ja sellepärast, hakkab tõeline usklik vältima igasugust koostööd nendega. Ei saa osaleda mitte üksnes vahetult vägivalla sooritamises, vaid ka kaudselt sellele kaasa aitamises, töötades sõjaväelistes või politsei struktuurides, vaid ka organisatsioonides, mis on nendega seotud.

Tegelikult, igasugune kaasa aitamine, ustavuse vande vastuvõtmiseks, jätab meid ilma südametunnistuse vabadusest Jumala käskudele kuuletumisel. Selle jõul ütlevad tõelised usklikud alati lahti sõjaväeteenistusest ja politseis teenimisest, ükskõik missugusel kujul, kuigi on alati valmis osalema alternatiiv teenistuses, rahvusliku kriisi ajal, aidates sellega kaasa materiaalse abi osutamises oma kaasvendadele.