4.2 Hing

Ülalöeldu valgusel pole endale võimalik ette kujutada, et inimesel on "surematu hing" või mingisugune surematu osake enda sees, mis on talle looduse poolt antud. Praegu me püüame eemaldada seda mittemõistmist (ebateadlikkust), mis ümbritseb sõna "hing".

Vanajuudi ja kreeka keeles võib sõna, mida Piiblis on tõlgitud sõnana "hing", tähendada järgmist:-

keha

hingus (hingamine)

loomine

süda

mõistus

isik, isiksus

ise.

Sõna "hing" kuulub seepärast isiksuse, keha või iseenda juurde. Kuulus fraas "päästke meie hinged" (SOS), tähendab selgelt - "päästke meid surmast". Nagu näha, tähendab sõna "hing" isiksust (sina, teie) või kõige selle üldistust, millest koosneb inimese isiksus. Saab arusaadavaks ,et paljud kaasaegsed piibliväljaanded kasutavad harva sõna "hing", vaid tõlgivad seda sõnadega "sina, teie" või "isik, inimene". Loomad, kes on Jumala poolt loodud, on "elav hing ... kõiksugu elavad olendid" (1Moosese 1:20,21). Vana juudi sõna "nephesh" tõlgitakse siin kui "hing". Sedasama näeme me 1Moosese 2:7 näites: ".. nõnda sai inimene elavaks hingeks". Sellisel kujul on inimene - hing ja loomad on ka - hinged. Ainus erinevus inimesel ja loomal on selles, et inimene ületab tarkuse suhtes looma; ta on loodud Jumala füüsilisel eeskujul (1Moosese 1:26; vt. lõiku 1.2). Peale selle, on mõned inimesed kutsutud Evangeeliumi tundma, mille kaudu on neile avatud lootus surematusele (2Timoteusele 1:10). Põhiliste, elu loomise põhjal ja surma loomisel, ei ole vahet inimesel ja loomal.

"Mis sünnib inimlastega, see sünnib lojustega - neil on seesama saatus (pöörake tähelepanu Kolm korda on märgitud üht ja sama sõna); nagu sureb üks, nõnda sureb teine ... kõik (inimene ja lojus) lähevad ühte paika (hauda); kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks" (Koguja 3:19,20). Kogujat kirjutav jumalavaimne inimene palvetas, et Jumal aitaks inimestel mõista seda leinaaegset fakti, et nemad (inimesed) ise on iseenesest lojused (Koguja 3:18). Muidugi, peavad paljud inimesed enda jaoks alandavaks tunnistada, et oma loomult oleme me üksnes lojused ja elame nendesamade enesealalhoiu instinktidega, läbides loomulikku valikut ja taastumist. Koguja 3:18 värsis (Uus Rahvusvaheline Piibliväljaanne) räägitakse, et Jumal "katsub läbi" inimest, pannes teda arvama, et iseenesest ongi ta loom; see, kes on küllalt tagasihoidlik, et olla tema tõeliseks inimeseks, mõistab seda tõde, aga see, kes ei mõista seda - ei läbi seda "katsumust". Kahekümnenda sajandi jooksul levis märkamatult üle kogu maailma humanismi filosoofia - idee, et inimesed kujutavad endast suurimat tähtsust ja hinnalisust. Tuleb läbida raske tee, et vabastada meie mõttetegevus humanismi mõjust. Selles aitavad meid järgnevad värsid: "mu eluiga on kui ei miski sinu sees" (Laulud 39:5). "Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu" (Johannese 10:23).

Üks peamisi tõdesid, mida me teame, on see, et kõik inimesed surevad, tegelikult, surevad lõppude lõpuks kõik elusolendid. Sureb järelikult ka "Hing". Ta on täielik vastand millelegi surematule. Ei ole imekspandav, et näiteks, üks kolmandik sõnu piiblis, mida tõlgitakse kui "hing", on seotud hinge surmaga ja hävitamisega. Fakt ise, et sõna "hing" kasutatakse sel viisil, viitab sellele, et ta ei saa olla purustamatu ja surematu:-

- "Hing, kes teeb pattu, peab surema" (Hesekieli 18:4).

- "Kartke ennemini teda, kes hinge ja ihu võib hukutada põrgus" (Matteuse 10"28). Teised meenutused hinge hukatusele on salmides: Hesekieli 22:27; Õpetussõnad 6:32; 3Moosese 23:30.

- Kõik "hinged", kes olid Haasori linnas, langesid mõõga läbi (Joosua 11:11 vrd. Joosua 10:30-39).

- "... suri iga elav hing" (Ilmutuste 16:3 vrd. Laulud 78:50).

- Tihti manitses Moosese seadus, et iga "hing", kes rikub Issanda seadust, peab hävitatama (näiteks 4Moosese 15:27-31).

- Viited sellele, et hing allutatakse lämmatamisele või lõksu püüdmisele, võivad omada mõtet üksnes siis, kui peetakse silmas, et hing võib surra (Õpetussõnad 18:7; 22:25; Iiobi 7:15).

- Kristus "andis oma hinge süüohvriks", nii et tema "hing" või elu oli ohvriand patu eest (Jesaja 53:10,12).

See, et "hing" kuulub ennem inimese juurde või keha juurde, kui mingisugusele surematule sädemele meie sisemuses, mida on näidatud suuremas jaos salmides, kus esineb see sõna. Allpool tuuakse selle kohta silmnähtavaid näiteid:-

- "Kiida, mu hing Issandat, ja kõik, mis mu sees on, tema püha nime! Kiida, mu hing, Jehoovat, ja ära unusta kõiki tema heategusid!" (Laulud 103:1,2).

- "Kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle; aga kes iganes oma hinge kaotab minu pärast, see päästab selle" (Markuse 8:35).

See on piisav tõendus, et hing ei kuulu mingisuguse hingelise osana meie keha juurde meie sisemuses. Siin tähendab sõna "hing" ( kreeka keeles "psuche") ainult kellegi füüsilist elu, seepärast seda tõlgitaksegi, nii, nagu siin on tehtud.