Kõrvalepõige 28: Ristisurm

Kristluses on laialt levinud usk, et Jeesus suri ristil. Kuid kreeka sõna "stauros", tähendab inglise Piiblites faktiliselt posti või vaia. Tegelikult ristilöömise sümbol, omab keelelist päritolu. Enne kõike suri Kristus kätega, mis olid tõstetud pea kohale, aga mitte risti kuju järgi laialiasetatud kätega.Tõstetud käed, see on Jumala tõotuste kinnituse sümbol (Hesekieli 20:5,6; 36:7; 47:14), samuti kui puhtsüdamlik palve (Nutulaulud 2:19; 1Timoteusele 2:8; 2Ajaraamat 6:12,13; Laulud 28:2), mille Jeesus lausus ristil (Efeslastele 5:7). Varem Ta rääkis, et nagu vaskuss oli tõstetud tulbal, kui iisraellased olid kõrbes, nii ka teda tõstetakse avalikult, kui ta surema hakkab; sel moel, Ta assotseerib "risti" tulbaga (vaiaga) (Johannese 3:14).

Rooma Katolik Kirik omistas suurt müstilist tähendust ristile. Kuid sel ei ole mingit piiblilist alust. Toimus see seetõttu, et ristisurmast sai talisman, Jumala meiega olemise füüsiline sümbol. Inimesed hakkasid mõtlema, et kandes risti või tehes regulaarselt ristimärke, on Jumal nendega. Kuid need on ainult sümbolid; tegelik risti jõud on meie ühinemises Kristuse surmaga, ennem usu ja ristimisega, kui ristimärgi füüsilise reprodutseerimisega (taastamisega). Kergem on muidugi teha viimast, kui esimest.