9.6 Laupäev

Üks kõige levinum järjepidevus, praeguse "kristliku" praktika ja Moosese Seaduse vahel, ilmneb laupäevast kinnipidamise idees. Mõned grupid nõuavad, et me järgiksime juudi laupäeva, täpselt nii, nagu see oli määratud Seaduses. Paljud teised arvavad, et kristlased peavad omama kindlat nädalapäeva jumalateenistuseks ja tihti eraldavad nad selleks eesmärgiks pühapäeva. Esimene, mis tuleks selgeks teha on järgmine: laupäev oli nädala viimane päev, mil Jumal puhkas, peale kuut loomispäeva (2Moosese 20:10,11). Pühapäev oli nädala esimene päev ja ei oleks korrektne pidada seda päeva, kui laupäeva. Laupäev oli osaliselt tähiseks Minu (Jumala) vahel ja nende (iisraellaste) vahel, et teaksite, et Mina olen Issand "kes neid pühitseb" (Hesekiel 20:12). Sellisena ei ole see mitte kunagi olnud määratud kohustuslikuks mittejuutidele.

Me teame, et Kristuse surma läbi ristil, lõpetas Moosese Seadus oma olemasolu, nii et praegu ei ole vajadust pidada silmas laupäeva või tõepoolest ükskõik missugust pidupäeva, näiteks, Kristuse sünnipäeva (Koloslastele 2:14-17). Paulus, pöördudes varaste kristlaste poole, kes hakkasid uuesti silmas pidama osa Moosese Seadusest, sealhulgas laupëva, ütles järgmist: " Ent nüüd, kus te olete Jumala ära tunnud, või õigemini Jumal on teid ära tunnud, kuidas te pöördute jälle nõrkade ja viletsate algjõudude poole, mida te jälle tahate uuesti orjata? Te arvestate päevi (see on laupäeva) ja kuid ja aegu ja aastaid (see on juudi pidupäevi). Ma kardan teie pärast, et ma teie kallal ehk asjata olen vaeva näinud" (Galaatlastele 4:9-11). See on tõsine meeldetuletus, neile, kes püüab pidada kinni laupäevast, kui pääsemise vahendist. On selge, et sellest päevast kinnipidamine ei oma midagi ühist pääsemisega: "Mõni arvab üht päeva paremaks teisest (see on vaimses tähenduses), - aga teine peab kõik päevad ühesuguseks. Igaüks olgu enese mõttes kindel omas veendumuses. Kes paneb tähele päeva, paneb seda tähele Issandale: ja kes ei pane tähele päeva, ei pane seda tähele Issandale" (Roomlastele 14:5,6).

Selle tagajärjel, saab arusaadavaks, miks me ei kohta kirjeldusi sellest, kuidas usklikud tähistasid laupäeva. Tegelikult, on sõnad, mis räägivad, et nad kohtusid "nädala esimesel päeval", see on pühapäeval: "kui me esimesel nädalapäeval olime kokku tulnud leiba murdma ... " (Apostlite teod 20:7). See oli laialt levinud komme ja Paulus soovitas usklikel Korintias läbi viia kogunemisi pühapäeval, "nädala esimesel päeval" (1Korintlastele 16:2), see on, oma tavalisel kogunemise päeval. Kõiki usklikke kirjeldatakse kui pühasid (preestreid) (1Peetruse 2:9), kes ei pidanud kinni laupäevast (Matteuse 12:5).

Kui meil on tarvis järgida laupäeva, siis peame me seda ka vastaval kujul tegema. Varem me näitasime, et Moosese Seadust on hukatuslik kasutada osaliselt, kuna see viib meid süüdimõistmisele (Galaatlastele 3:10). Pääsemine saavutatakse ennem Kristuse Seaduse läbi, kui Moosese Seaduse läbi. Iisraellastel ei lubatud teha mitte mingisugust tööd laupäeval: "Kes siis iganes tööd teeb, seda karistatagu surmaga". Neile kirjutati ka: "Ärge süüdake tuld hingamispäeval, kus te iganes elate" ja sellepärast oli neil keelatud toidu valmistamine sel päeval (2Moosese 35:2,3; 16:23). Inimene, kes korjas puid laupäeval, arvatavasti tule tegemiseks, sai selle eest surma karistuse (2Moosese 15:32-36).

Need kofessioonid, kes kuulutavad laupäeva järgimist, oleksid pidanud seda arvestades, karistama oma liikmeid surmaga, selle rikkumise pärast. Sel päeval ei tohi valmistada toitu või kasutada tuld, ükskõik millisel eesmärgil; näiteks, juhtida autot, kasutada soojendussüsteemi jne. Ortodokssed juudid näitavad seda liiki eeskuju: nad jäävad ruumi kogu päevaks, välja arvatud religioossete ürituste läbiviimine, ja ei osale isiklikult toidu valmistamises, transportvahendite juhtimises jne. Suur osa neist , kristlased", kes püüavad järgida laupäeva, jäävad selles suhtes kaugele maha.

Tihti kinnitatakse, et laupäevast kinnipidamine oli üks kümnest käsust, mis anti Moosesele ja kuigi ülejäänud Moosese Seaduse osa lõpetas olemasolu, jääb kohustus, pidada kinni kõigist kümnest käsust. Seitsmenda Päeva Adventistid teevad vahet kümne käsu "moraalse seaduse" ja nii-nimetatud "teenistus seaduse" vahel, mis tühistati Kristuse poolt. Kuid sellisest erinevusest ei räägita Evangeeliumis. Me juba ütlesime, et Vana Testament kuulub Moosese Seaduse juurde, mis muudeti ristil Uue Testamendiga. Võib näidata, et kümme käsku, sealhulgas ka laupäeva seadus, olid Kristuse poolt ära muudetud:

- Jumal "tegi teile (iisraellastele) teatavaks oma seaduse, mida Ta käskis teid (iisraellasi) täita - need kümme käsku; ja Ta kirjutas need kahele kivilauale" (5Moosese 4:13). Tuleks jälle ära märkida, et see seadus, mis on rajatud kümnele käsule, oli sõlmitud Jumala ja Iisraeli vahel, aga mitte praeguste mitte-juutide vahel.

- Mooses tõusis Hoorebi mäele, et saada kivitahvlid, millele Jumal kirjutas kümme käsku. Mooses ka rääkis hiljem sellest: "Issand, meie Jumal, andis meile Hoorebil seaduse" (5Moosese 5:2), see on, nende kümne käsu läbi.

- Ja kirjutas (Jumal) laudade peale seaduse sõnad, need kümme käsusõna" (2Moosese 34:28). Seesama käsk sisaldab üksikasju niinimetatud "seaduse sõnad" (2Moosese 34:27). Kui me hakkame rääkima seaduse täitmise vajalikkusest kümnes käsus, siis me peaksime samuti rääkima kõigi seaduste täitmisest, mis on ära toodud kogu Seaduses, aga seda kaheldamatult ei ole võimalik täita.

- Heebrealastele 9:4 räägitakse "käsulaudadest". Kümme käsku olid kirjutatud kivilaudadele, mida sisaldab "Vana Testament".

- Kristus tühistas ristil "meie kohta käiva võlakirja" (Koloslastele 2:14). See käib Jumala käega kirjutatud kümne käsu kohta kivilaudadel. Ka Paulus rääkis Seadusest, mis suri, aga tema tähed vanadeks (lagunenuks), pidas nähtavasti silmas kümmet käsku, mis olid kirjutatud kivilaudadele.

- Üht kümnest käsust nimetatakse "seaduseks" Roomlastele 7:8 : "aga patt, saades tõuget käsust, äratas minus kõiksugu himusid; sest ilma käsuta on patt surnud:. Eelolevad värsid Roomlastele 7:1-7 näitavad, et Seadus muudeti ära Kristuse surmaga: "Seadus" seepärast, sisaldas endas kümmet käsku.

Kõik see teeb selgeks, et Vana Testament ja "Seadus", sisaldasid endas kümmet käsku. Kõik nad annuleeriti (tühistati) Uue Seadusega. Kuid üheksa kümnest käsust taastati Uues Testamendis. Nende numbrid 3,5,6,7,8 ja 9 võib leida üksnes 1Timoteusele; aga numbrid 1,2 ja 10 - 1Korintlastele 5. Kuid neljas käsk, laupäeva suhtes, ei kordu Uues Testamendis mitte kusagil, kui kohustuslik meile. Allpool antakse värsside loetelu Uues Testamendis, mis kinnitavad üheksa käsu taastamist:

1 - Efeslastele 4:6; Johannese 5:21; Matteuse 4:10.

2 - 1Korintlastele 10:14; Roomlastele 1:25.

3 - Jakoobuse 5:12; Matteuse 5:34,35.

5 - Efeslastele 6:1,2; Koloslastele 3:20.

6 - 1Johannese 3:15; Matteuse 5:21.

7 - Heebrealastele 13:4; Matteuse 5:27,28.

8 - Roomlastele 2:21; Efeslastele 4:28.

9 - Koloslastele 3:9; Efeslastele 4:25; 2Timoteusele 3:3.

10 - Efeslastele 5:3; Koloslastele 3:5.