Kõrvalepõige 21: Sõda Taevas

Ilmutuse 12:7-9 värssides öeldakse: "Ja sõda tõusis taevas: Miikael ja tema Inglid sõdisid lohe vastu, ja lohe sõdis ja tema inglid. Ja ta ei saanud võimust ja nende aset ei leitud enam taevas. Ja suur lohe, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale, ja tema inglid visati välja ühes temaga."

OLEMASOLEV ARVAMUS:

See on üks tuntumaid katkendeid, mida kasutatakse ülestõusu mõtte põhjendamiseks taevas, Inglite vahel, mille tulemusel kurat ja tema inglid olid justkui pagendatud maa peale, kus nad mao näol hakkasid levitama hädasid ja pattu maa peal.

MEIE KOMMENTAARID:

1. Kõik, mida me selles peatükis teada saime, peaks olema kasutatav antud lõigu arutamiseks. Me ütlesime, et Inglid ei saa pattu teha, ja et taevas ei saa olla ülestõusu. Niisiis see lõik, aga ta on ainus selletaoline, peaks olema nii mõistetav, et ei oleks mõtet patuste inglite olemasolul või sellel, et nemad sunnivad inimesi patustama, sest nagu me teame, lähtub patt meie endi sisemusest, aga mitte väljastpoolt (Markuse 7:20-23).

2. Kui rääkida mao väljaviskamisest taevast, tähendab see lubada levida mõttel tema viibimisest seal, kuni tema väljaheitmise momendini. Kuid tõeline madu oli loodud Jumala poolt maapõrmust Eedeni aias (1Moosese 1:24-25). Ei ole mingit alust arvata, et kurat tuli taevast alla ja läks mao sisse.

3. Pöörake tähelepanu sellele, et siin ei ole meenutatud seda, et Inglid patustasid või tõusid üles Jumala vastu, jutt on ainult sõjast taevas.

4. Peale dramaatilist sündmust, mida on kirjeldatud värssides 7-9, räägitakse värsis 10 järgmist: "Ja kuulsin ma tugevat häält, mis rääkis taevas: nüüd saabus pääste ja jõud ja meie Jumala Riik ja Tema Kristuse võim, seepärast ei ole vääratud meie vendade laimaja, kes on rääkinud valet nende kohta meie Jumala ees päeval ja ööl." Kui kõik, mis on öeldud värssides 7-9, toimus maailma loomise alguses, enne Aadamat ja Eevat, kuidas võib siis rääkida, et peale saatana vääramist saabus pääste ja Jumala Riik?

Pärast pattu, mis pandi toime Aadama poolt, algas inimkonnal kurb orjuse, patu ja ebaõnne ajastu - seisund, mida võib vaevalt nimetada kui "päästvat" Jumala Riiki. Räägitakse, et kurat oli heidetud alla, maa peale ja seepärast oli Taevastes rõõmupidu. Miks peaks olema rõõmupidu, kui tema tulek maa peale oli patu ja hädade algus inimese jaoks? Kui väljaheitmist taevast maa peale tuleks mõista ennem kujundlikult, kui otseselt, nagu võimu kaotuse kujutamist (nagu Jesaja 14:12; Jeremija 51:53; Nutulaulud 2:1; Matteuse 11:23), siis selles on rohkem mõtet. Kui see kõik juhtus enne Aadamat, või äärmisel juhul, kuni tema pattulangemiseni, siis, kuidas sai (võis) kurat jälitada "meie vendi", kui neid ei olnud olemaski?

5. Ei ole mingit viidet sellele, et see kõik toimus Eedeni aias. Tähtis märkus on tehtud Ilmutuse 1:1 ja 4:1, et ilmutus on ennustus, "mis peab õige varsti aset leidma". Sellepärast ei ole see selle kirjeldus, mis toimus Eedenis, vaid ennustus sellest, mis toimub mingil ajal - peale esimese sajandi, kuna ilmutus oli antud Jeesuse poolt. Ja see, kes tõelise tähelepanelikkusega suhtub Jumala Sõnasse, näeb, et juba üksnes see lükkab ümber kõik katsed, suunata värsid Ilmutuse 12. peatükist Eedeni aeda.Tuleks samuti anda vastus küsimusele, miks samastus kuradist ja sellest, mis juhtus Eedeni aias, on antud Piibli lõpus, enne tema ilmumist.

6. "Oli suur draakon, igavene madu" (Ilmutuse 12:9). Draakon oli "seitsme peaga ja kümne sarvega" (värss 3), seepärast ei olnud ta otseselt madu. See, et teda nimetatakse "igaveseks maoks", näitab tema iseloomu sarnasust mao iseloomustusega Eedenis, selles mõttes, et tema oli petis. Samuti sõnad "surma astel on patt" (1Korintlastele 15:56) ei tähenda otseselt, et surm - on madu. Muidugi, surmal on ühiseid tunnusjooni maoga oma sidemete kaudu patuga.

7. Kui kurat oli heidetud maa peale, oli ta "suures raevus, teades, et tal on vähe aega" (värss 12). Kui kurat oleks välja heidetud Eedenist, oleks tal võimalus piinata inimesi oma pika eluea jooksul ja vaevalt, et tal oli "vähe aega", et luua hädasid maa peal.

8. Kuidas võis kurat kiusata "kogu ilmaruumi" (värss 9), sellest hetkest, kui ta taevast välja aeti, kuni Aadama ilmumiseni ei olnud maailmas mitte kedagi?

9. Värsis 9 on öeldud: "Tema saba (draakoni) pühkis taevast kolmanda osa tähti ja pillas nad maa peale". Kui neid sõnu võtta tõe pähe, aga üldise arvamuse kohaselt on Ilmutuse 9-s vaja kõike võtta täpselt, siis draakoni tõeline suurus ei allu kujutlusele - kolmas osa kogu ilmaruumist (või äärmisel juhul päikese süsteemist) võis ära mahtuda tema sabale. Planeedil Maa ei oleks kohta, et mahutada enda peal sellist hiiglasuurt, laiutavat elukat. Suurem osa päikesesüsteemi tähti on oma suuruselt suuremad kui planeet Maa, kuidas võis siis sellest kolmas osa laskuda maale. Ja mõelge vaid, kõik see toimus või toimub peale esimest sajandit m.a.j., nagu see tõotatud oli.

10. Võttes kõik selle tähelepanu alla, aga samuti palju muudki, mida on öeldud Ilmutuse 12. peatükis (ja kogu ennustuses), saab arusaadavaks, et sündmuste kirjeldused ei ole täidetavad sõna otseses mõttes (tähttäheliselt). Seepärast ei ole üllatav, kui Ilmutuse alguses räägitakse, et seda kirja tuleks vaadata kujundlikuna, see tähendab, ta on koostatud märkide ja sümbolite keeles (Ilmutuse 1:1). Justkui ennetades öeldut, kirjeldab peatükis 12 värss 1 järgnevaid sündmusi kui "suuri tunnustähti".

11. Kuradi tegevuse kirjeldamises maa peal, ei ole viiteid sellele, et ta provotseeris inimesi patustama. Värssides 12-16 on öeldud, et otsekohe kui kurat laskus maa peale, saatis teda ebaõnn oma katsetes alatute tegude tegemisel.

12. Üks võtmeküsimusi, lõigu sisu mõistmisel, on küsimus sõja usaldusväärsusest taevas. Ja kas siin kasutusel olev sõna, "taevas", ei ole ülekantud tähenduses? Varem me selgitasime, et sõna "taevas" võib kujundlikult käia ka võimu asukoha kohta. Ilmutuse raamat - on sümboolne ja meie arvame, et just sellisest seisukohast tulekski vaadelda antud küsimust.

Naine, keda on kirjeldatud kui "riietatut päikesega ja kuu tema jalge all, ja temal peas pärg kaheteistkümnest tähest" (värss 1). Kõik need taeva kehad, kui ka naine, kes on tõstetud nähtavasti taevasse, ei saa olla otsesed (tähttähelised). Ta ei saa tõepoolest olla riietatud päikesega või omada tähti, millest igaüks on maa suurune, oma peas.

Teine imetäht ilmub taevasse - tulipunane lohe (värss 3). Tavaliselt võetakse siin taevast kui reaalset, kuid miks peaks see nii olema, kui seesama taevas, millest oli varem juttu (värss 1), võetakse vastu, kogu tõenäosuses, kujundlikuna. Värsis 4 räägitakse, et draakon "pühkis ära kolmanda osa taevatähti ja viskas need maa peale". Me juba rääkisime, et tõeliste tähtede ja Maa suuruse tõttu, ei saa see kõlada reaalse taeva ja tähtede kohta. Jumala Kuningriik peab olema taastatud maa peal (Taanieli 2:44; Matteuse 5:5), mida on võimatu teha kui maa purustatakse hiiglasuurte tähtede poolt, mis temale kukuvad.

Naine sünnitas "taevas" lapse, kes "kisti Jumala ja Tema aujärje juurde" (värss 5). Jumala aujärg asub taevas. Kui naine juba oli taevas, miks peab siis tema laps olema "kistud" taevasse? Nähtavasti oli ta millegi sümboliks maa peal, kuigi oli ka taevas ülekantud tähenduses. Seejärel ta "jooksis ära kõrbe" (värss 6). Kui ta oli kujutletavas taevas, siis peaks ka kõrb asuma taevas. Oleks palju otstarbekam kujutada endale, et naine asus mingisuguses sümboolses paigas taevas, aga seejärel ta laskus maa peale, kusagil kõrbes, kas otseses või sümboolses tähenduses.

Seejärel suundume me värsi 7 juurde: "Ja sõda tõusis taevas". Kuna kõik viited taeva kohta Ilmutuse 12-es olid sümboolsed, siis järelikult oli ka sõda kujundlikus taevas. Ja see peaks tegelikult nii ka olema, sest reaalses taevas ei saa olla ülestõusu ega pattu (Matteuse 6:10; Laulud 5:4; Habakuk 1:13).

Nende ridade kirjutaja esitab mõnikord neile, kes usuvad ortodoksilisse ideesse kuradist järgneva küsimuse: "Kas te saate tuua mulle lühikese viite kuradist, vastavuses teie interpretatsiooniga piiblikatkenditest?" Vastused on erinevad. Vastavuses ortodoksilise õpetusega peaks vastuste variandid olema näiteks sellised:

a) Kurat oli Ingel Taevas, Ta oli aetud Eedeni aeda. Ta heideti maa peale 1. Moosese raamatu 1. peatükis.

b) Näib, et ta laskus maa peale ja abiellus 1. Moosese raamatu 6. peatükis.

c) Räägitakse, et Iiobi aegadel võis ta olla nii taevas kui ka maa peal.

d) Jesaja 14 kirjutamise ajaks, oli ta juba välja aetud taevast, maa peale.

e) Sakarja 3. peatükis oli ta jälle taevas.

f) Matteuse 4. peatükis on ta jälle maa peal. Ta oli "välja heidetud" Jeesuse surma ajal, vastavalt laialtlevinud arvamusega "selle maa vürstist", kes siis "välja heidetud" oli.

g) Ettekuulutus kuradi väljaheitmisest on Ilmutuse raamatu 12. peatükis.

Ja ülalpool öeldust järeldub, et vastavalt inimeste ettekujutusele, kuradi väljaajamine taevast tema pattude pärast, ei vasta tegelikkusele, võttes arvesse, et temast räägitakse kui veel taevas viibivast, peale igat tema väljaheitmise juhtu. On tähtis aru saada, nii nagu "Taevaid" nii ka kuradit kirjeldatakse metafoorilises tähenduses.

SELGITUSED SELLE ARTIKLI KOHTA:

1. Katsed, anda sellele peatükile selline tõlgendus, väljuvad antud märkuste raamest. Nende värsside täielikuks seletuseks on tarvis kogu Ilmutuse raamatu mõistmist.

2. Konflikt sümboolses taevas, see on võimu asupaigas, oli kahe valitseva grupi vahel, kumbki oma järgijatega või Inglitega. Pidage meeles, et meie näitasime, et kurat ja saatan assotseeruvad tihti rooma ja juudi süsteemidega.

3. See, et kurat-draakon esindab mingit liiki poliitilist võimu, mis on jälgitav selle järgi, et tal on "peade peal seitse ehissidet" (värss 3). Ilmutuse 17:9,10 värsid räägivad samuti draakonist nii: "Siia kuulub mõistus, millel on tarkust", see tähendab, ärge püüdke võtta seda koletist elusolendina. "Seitse pead on seitse mäge ... ja seitse kuningat". Üks nendest kuningatest, kes valitseb "natuke aega", assotseerub nähtavasti kuradi-draakoniga, kellele on jäänud "pisut aega" Ilmutuse 12:12-s.