PIIBLI Alused
Peatükk 6: Jumal Ja Patt
Jumal Ja Patt | Kurat Ja Saatan | Kurjad Vaimud (Deemonid) | Kõrvalepõige (Nõidus (Posimine), Mis Juhtus Eedenis?, Lutsifer, Jeesuse Kiusatused, Sõda Taevas) | Küsimused

Kõrvalepõige 18: Mis Juhtus Eedenis?

"Ja madu ütles naisele: "Te ei sure kummatigi mitte, vaid Jumal teab, et mil päeval te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja!" (1Moosese 3:4-5).

KÄIBELOLEV ARVAMUS: Arvatakse ekslikult, et maoks on siin patustanud Ingel, nimega "saatan". Taevast välja heidetud (pagendatud) oma patu tõttu, laskus ta maa peale ja allutas Eeva kiusatusele, teha pattu.

MEIE KOMMENTAARID

1. Katkendis on juttu "maost". Sõnu "saatan ja kurat" ei esine terves Moosese raamatus.

2. Madu ei meenutata kusagil Inglina.

3. Sellepärast ei ole imekspandav,et 1Moosese raamatus ei räägita kellestki, kes oleks põrgust välja aetud.

4. Patt toob surma (Roomlastele 6:23). Inglid ei sure (Luuka 20:35-36), sellepärast ei saa nad ka pattu teha. Õiglaste tasu seisneb selles, et nad saavad Inglitega võrdseks ja ei sure (Luuka 20:35-36). Kui Inglid saaksid patustada, siis saaksid ka õiglased pattu teha, järelikult surra, mis tähendaks tegelikkuses neile, et nad ei saaks võimalust igavesele elule.

5. Tegelasteks on siin: Jumal, Aadam, Eeva ja madu. Rohkem kedagi ei meenutata. Ei ole mingisugust tõendust selle kohta, et keegi tungis mao sisse ja sundis teda tegema seda, mis ta tegi. Paulus ütles: "Madu pettis Eevat oma kavalusega" (2Korintlastele 11:3). Jumal ütles maole: "Et sa seda tegid, siis ..." (1Moosese 14). Kui saatan oleks madu ära kasutanud, miks teda siis ei meenutata ja miks ka tema ei saanud karistust?

6. Aadam süüdistas Eevat oma patu pärast: "Tema andis mulle puust" (1Moosese 3:12). Eeva süüdistas madu: "Madu pettis mind ja ma sõin" (1Moosese 3:13). Madu ei süüdistanud kuradit - ta ei õigustanud end.

7. Kui öelda, et madudel ei ole praegu kõnevõimet ja seada kahtluse alla Eedenis mao kohta öeldu, siis tuleks meeles pidada, et:-

a) Ükskord sunniti eeslit rääkima ja tegutsema inimese sarnaselt (Baalak): "Keeletu koormakandja loom rääkis inimese häälega ja takistas prohveti jõledust" (2Peetruse 2:16) ja

b) "Madu oli kavalam kõigist loomadest väljal kelled Jumal oli teinud" (1Moosese 3:1). Temale pandud needus võttis nähtavasti temalt võime rääkida, nii nagu ta võis seda teha Aadama ja Eeva ajal.

8. Kui Jumal lõi mao (1Moosese 3:1), siis teine olevus "saatan" ei läinud tema sisse. Kui me paneme selle kahtluse alla, siis me anname alust oletusele, et üks inimene võib siseneda teise inimese sisemusse ja teda juhtida. Kuid see on paganlik idee, mitte Piibli kohane. Kui rääkida, et kui Jumal polekski loonud madu, selle suure patu tõttu, mille ta toime pani Aadama ja Eeva suhtes, siis tuleks meenutada, et patt tuli maailma inimese kaudu (Roomlastele 5:12), seepärast et madu (loom) oli amoraalne ja rääkis sellest, mida ta nägi ja sellisena ei olnud vastutav Jumala ees ja järelikult, ta ei patustanud.

Mõned inimesed ütlevad välja oletuse, et 1Moosese raamatu 3. peatüki värsid käivad Serafimi kohta. Kuid, vanajuudi sõnal, mida tõlgitakse "madu", ei ole midagi ühist sõnaga "Serafim". Viimane on põhitähendusega "tuli" (leegitsev) ja 4Moosese 21:8. värsis on tõlgitud kui "vaskmadu", kuid see ei ole sama sõna, mida mõeldakse meie sõna "madu" all 1Moosese 3. peatükis. Vask sümboliseerib pattu (Kohtumõistjate 16:21; 2Saamueli 3:34; 2Kuningate 25:7; 2Ajaraamat 33:11; 36:6). Sel viisil võib sõna "madu" assotseerida patu ideega, aga mitte patuse Ingliga.

MEIE SELGITUSED ANTUD ARTIKLILE:

1. Me oletame, et ei ole alust hakata kahtlema selles, mis on öeldud maailma loomisest ja inimese pattu langemisest esimestes Moosese raamatu peatükkides. "Madu" oli otseses mõttes madu. See fakt, et me praegu näeme madu roomajana, on needuse tagjärg, mis pandi madudele esmasündinud mao patu pärast (1Moosese 3:14), kinnitab seda. Samal moel näeme me, kuidas mehed ja naised vaevlevad praegust needuse käes, mis oli neile asetatud selsamal ajal. Me kujutame, et Aadam ja Eeva olid sõna otseses mõttes mees ja naine, nii nagu me võrdleme neid praegusaegsete meeste ja naistega, kes praegu omavad siiski palju paremaid tingimusi eksisteerimiseks. Järelikult, ka otseses mõttes oli esimene madu, elajas (loom), kuigi palju arukam kui maod praegu on.

2. Järgnevad näited on edasisteks kinnitusteks, et 1Moosese raamatu peatükke tuleb võtta sõna-sõnaliselt:-

-Jeesus suhtus Aadama ja Eeva loomise kirjeldusse, kui oma õpetuse alusesse abielu registreerimisest ja lahutusest (Matteuse 19:5-6). Ei ole mingit viidet, et ta oleks võtnud seda mingis muus mõttes.

"Sest Aadam loodi enne, siis Eeva; ega Aadamat petetud, vaid naist peteti ja ta sattus üleastumisse" (1Timoteusele 2:13-14). Ka Paulus luges 1Moosese raamatut sõna sõnaliselt. Ja mis on eriti tähtis, ta kirjutas varem, et "oma kavalusega meelitas madu Eevat" (2Korintlastele 11:3). Pöörake tähelepanu sellele, et Paulus ei maini, et kurat kiusas Eevat.

- Kas on üldse mingit tunnistust, et maailma kirjelduses ja pattu langemises, peaksime me võtma midagi teise mõtteliselt? Vastavuses 1Moosese raamatu 1. peatükiga, oli maailm loodud kuue päevaga. See, et need olid just päevad, igaüks kestvusega 24 tundi, kinnitab see fakt, et kõik erinevatel päevadel loodu ei saanud eksisteerida üks teiseta praegusel kujul, mitte üle mõne päeva. Ja see, et need päevad ei olnud 1000 aastaste perioodidena või veelgi enam, räägib see fakt, et Aadam loodi kuuendal päeval, kuid suri peale seitsmendat päeva 930 aasta vanusena (1Moosese 5:5). Kui seitsmes päev oleks olnud 1000 aasta pikkune periood, siis oleks Aadam pidanud olema üle 1000 aasta vana oma surma ajal.

3. Kui madu oli ära neetud ja pidi roomama oma kerel (1Moosese 3:14), siis annab see alust arvata, et varem olid tal jalad. Võttes siiski arvesse, et ta oli kõigist loomadest kavalam, võib oletada, et maol oli selline loomalik eluskuju, mis oli väga lähedane inimese omale, kuigi ta oli veel loom - üks "loomadest väljal, kelle Issand Jumal oli loonud" (1Moosese 3:1,14).

4. Võimalik, et madu oli juba söönud tarkuse puu vilja, mis oleks võinud ollagi tema kavaluse seletuseks. Eeva "nägi, et puust oli hea süüa ja et puu oli ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema" (1Moosese 3:6). Kust võis ta seda teada, kui ta ei oleks näinud vilja söömise tulemust, selle elus, kes vilja oli söönud? Võib olla oli Eeva juba mitmeid kordi vestelnud maoga enne seda, kui sellest on mainitud 1Moosese raamatu 3. peatükis. Esimesed mao sõnad, mis ta Eevale ütles olid sellised: "Kas Jumal on tõesti ütelnud? ... " (1Moosese 3:1). Sõnad "kas tõesti" annavad tunnistust sellest, et see oli nähtavasti eelneva jutuajamise jätk, millest 1Moosese raamatus ei räägita.


  Back
Kodu
Next