Kõrvalepõige 17: Nõidus (Posimine)

See artikkel on kirjutatud põhiliselt lugejatele ja õpilastele, kes elavad Aafrikas ja teistes maailma jagudes, kus nõidus on tavaline igapäevane - normaalse elu ilming. Kõik, tõelised õpilased, kes õpivad Piiblit, tunnistavad, et nõidade poole, aafriklastest posijate poole, abi järgi pöördumine - ei ole ühenduses Tõe säilitamisega. Ma saan sealjuures aru, et posijad on odavamad ja tihti ka kättesaadavamad kui arstid-meedikud, kusjuures nende nähtav edu teeb nad vastuvõetavaks kohaliku elanikkonna silmis. Me hakkame vaatlema seda probleemi loogilisest Piibli seisukohast. See on ainus viis, tänu millele te võite leida eneses jõudu, et võita kiusatus ja mitte pöörduda nende inimeste poole.

NÕIDADE (posijate) KÜLGETÕMME

Kõigepealt on vajalik analüüsida nõidade külgetõmmet. Me võime olla veendunud, et nende edu on suuresti üle tähtsustatud. Nende ravimine ei toimu kunagi avalikult, et kõik saaksid seda näha. Kui nende ravitsemine oleks tõepoolest edukas, siis nad töötaksid haiglates ja neid oleks võimalik näha kogu maailmas. Nende haigete reaalne seisund, kes allusid nõidade ravitsemisele, ei ole mitte kunagi teada, - hakkas neil tõepoolest parem või ei.

Need inimesed, kes annavad järgi kiusatusele, et pöörduda abi saamiseks nõidade poole, peavad eneselt küsima, kas nad on näinud oma silmaga (mitte üksnes kuulnud), inimest, kes läheks nõia juurde äralõigatud käega ja pöörduks tagasi tema juurest, uue, töövõimelise käega? On tarvis niisugust tõestust, et veenduda nõidade usaldusväärsuses. 5Moosese 13:1-3. värsid räägivad ses suhtes kindlamalt: iisraellasi õpetati, et kui ennustaja või selgeltnägija esitab märke või isegi imet, ei peaks inimesed uskuma seda inimest, enne, kui ta ei ole kinnitanud sõnadega truudust tõelisele õpetusele, mis vastab Jumala sõnale. On selge, et ravitsejad-nõiad, ei usu tõde, millest räägib Piibel, seepärast ei tasu allutada end kiusatusele, usaldada neid ja mõelda, et neil on reaalset jõudu, kuna kogu jõud lähtub Jumalalt (Roomlastele13:1; 1Korintlastele 8:4-6). Edasi, milliseid haigusi nad ravivad? Praegu on tunnistatud, et inimene kasutab ära ainult üht protsenti oma aju potentsiaalist. Ülejäänud osa on kõrgemal meie võimetest, (kahtlematult on inimesed võimelised tegema seda Jumala Kuningriigis). Me isegi peaaegu ei tunneta, et meie aju võib osutada füüsilist kaastegevust meie kehaga. On teada, et psühholoogid ravivad verehaigusi intensiivse sisendamise teel patsientidele, et nende veri on hea koostisega ja normaalse tsirkulatsiooniga. Arstid oletavad, et mõnikord võivad aset leida sellised tervenemised, mis ei sõltu ortodoksilisest meditsiinist. Stressi kaasmõju meie ajule võib esile kutsuda maohaavad ja peavalu. Rahustades aju või tehes vastavaid harjutusi, võib need valud maha võtta. Kuid kui inimesel on näiteks ära lõigatud käsi, siis ei saa mitte mingisugused mäluharjutused asetada seda endisele kohale. Sellepärast võivad nõiad-posijad saavutada nähtavasti selliste haiguste ravimisel edu, mida meie teadvus kontrollib. Kuna me ei taipa täielikult, kuidas töötab meie aju, siis näib meile, et nõiad omavad sellist võimet. Kuid see ei ole nii. Ainult mõjustades inimese teadvust, võivad nad ravimisel saavutada teatud tulemusi.

JÕU ALLIKAS

Kogu jõud tuleb siiski Jumalalt. Kõik hea ja halb, sealhulgas ka haigused, lähtuvad Temalt, aga mitte nõidadelt. Sellest räägitakse palju Pühakirjas: Jesaja 45:5-7; Miika 1:12; Aamos 3:6; 2Moosese 4:11; 5Moosese 32:39; Iiob 5:18. Kõiki neid kohti tuleb tähelepanelikult lugeda. Ülalpool öeldust järeldub, et haiguse puhul, peame me pöörduma palves Tema poole, võttes sel ajal rohtusid, mis on arst meile ette kirjutanud. Kui me aga pöördume abi saamiseks nõidade poole, siis me peame teadma, et me pöördume inimeste poole, kes kinnitavad, et nemad juhivad "tumedaid jõude", justkui meie aitamiseks. Kuid me teame, et selliseid jõude ei ole tegelikkuses olemas. Pöörduda abi saamiseks nõidade poole, tähendab, mitte uskuda Jumala kõikvõimsusesse; mitte uskuda, et see on Tema, kes saadab meile haigusi, see tähendab, arvata, et seda teevad teised jõud, kes alluvad nõidadele, nagu nõiad seda ise kinnitavad.

Jumal kurvastab väga, kui inimesed nii mõtlevad, sest Tema teab, et Tema saadab haigusi ja et Tema - on kõikvõimas. Iisraellased uskusid Jumalasse, kuid nad uskusid ka teiste jõudude olemasolusse, kes osalevad nende elus ja kummardasid iidoleid, mis nad olid loonud nende jõudude auks. See vihastas Jumalat nii, et Ta ajas nad ära Oma rahva seast (5Moosese 32:16-24). Jumala jaoks on see, et me ei usu täielikult Temasse, seesama, kui me ei usuks Temasse üldse. Rääkida oma usust tõelisse Iisraeli Jumalasse ja samal ajal tunnistada teiste jõudude olemasolu, kes on Jumalast lahus ja lubada nõial üritada mõjustada neid jõude, et Tema meid hülgaks - kõik see on seesama, mida tegid iisraellased vanasti. Kauaaegne kurb Iisraellaste iidolikummardamise ajalugu on "kirja pandud meile õpetuseks". Me ei peaks üldse nendega suhtlema, kes usub neisse jõududesse.

"Mis on ühist valgusel pimedusega? ... Kuidas sünnib Jumala tempel ühte ebajumalatega? Sest meie oleme elava Jumala tempel ... "Minge ära nende keskelt ja eralduge neist", ütleb Issand. ... ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks" (2Korintlastele 6:14-18).

Kui me tõepoolest tunnistame valeks uskumused kurjadesse vaimudesse ja võtame ette pingutusi neist eemaldumiseks, siis me saame austava kinnituse selles, et me tõepoolest oleme Jumala enda lapsed. Lihane lapsevanem hoolitseb instinktiivselt oma lapse eest, kui ta haige on. Kas meil on raske ühendada meie usk mõttega sellest, et meie Taevane Isa teeb sedasama meie jaoks, ainult palju suuremal määral?

See on fakt - et nõidadel on mõju ainult nende üle, kes neisse usuvad. Samamoodi nagu inimene, kes on kaotanud oma armastatu, võib minna meediumi (vahendaja inimeste ja "hingede" vahel) juurde või nõia juurde ja paluda temalt kohtumist surnuga. Meedium palub siis kliendil sulgeda silmad ja väga selgelt kujutada endale selle inimese nägu. Klient võib keskenduda fotole, mida ta hästi mäletab. Meedium hakkab siis lugema kliendi mõtteid ja väikese liialdusega rääkima inimesest reaalses mõttes. Klient veendub peale seda, et meedium tõepoolest nägi surnud inimest, nagu elavat. Pöörake tähelepanu, et kunagi ei anta kindlat kinnitust, et see inimene on elus. Kui inimene keeldub uskumast või allumast meediumile, siis ei ole mingit tulemust. "Nõiad", kes tavaliselt jutustasid vaaraole ja Nebukadnetsarile nende unenägude tähendusi, ei oleks jäänud püsima oma kohtadele, kui nad ei oleks saavutanud mingisugust edu. Ei ole kahtlust, et nad kasutasid mõtete lugemise tehnikat. Kuid kui Jumal sekkus selle inimese ellu, kellega neil tegemist oli, nii nagu see juhtus vaaraoga ja Nebukadnetsariga, siis kaotasid nõiad oma jõu ja võime unenägusid ennustada. Sama juhtus Bileamiga, kes oli teatud määral nõid. Baalak, Moabi kuningas, uskus Bileami võimet, inimesed ära needa. Ta tasustas teda ohtrasti tema teenete eest, rääkides, et ta teab vanadest kogemustest, et keda ta neab see on tõepoolest neetud (4Moosese 22:6). Kuid Bileam avastas, et tema on kaotanud oma tavalise võime needa, kui ta põrkas kokku iisraellastega. On arusaadav, et sellistel inimestel ei ole üldse jõudu, kui neil on tegemist inimestega, kes on seotud usuga tõelisse Jumalasse, sõltumata sellest kuulsusest, mida nad omavad oma edu eest, suhtlemises teiste inimestega.

PIIBEL NÕIDUMISEST (posimisest)

Selle praktiline tähendus seisneb selles, et kui me allume kiusatusele minna nõia juurde, peab meil olema täielik usk temasse. Ei ole mingit mõtet käia selliste inimeste juures. kui me loodame saada abi neilt oma tervise parandamiseks ja nähtavasti nad ise jagavad näiliselt seda arvamust. Kuid täielikult uskuda neisse ja nende jõudude olemasolusse, mida nad juhivad, tähendab, et me ei usu täielikult tõelise Jumala kõikvõimsusesse. Kui me tõepoolest usume kirjutisse vaaraost, Baalakist ja Nebukadnetsarist, kellest oli ülalpool juttu, siis me ei saa minna nõia juurde selle usuga, mida on vaja temalt abi saamiseks. Allpool tuuakse näiteid selle kohta, et nõidadel ei ole jõudu Jumala Inimeste üle, kes meie ka oleme, meie tunnistuse ja ristimise järgi.

Võlumine (ka nõidumine) on Pauluse poolt nimetatud "liha teoks" ja arvatakse samasse kategooriasse nagu lahkõpetused, ebajumalateenistus ja eksitamine (Galaatlastele 5:19-21). Ta rääkis: "Millest ma teile ette ütlen, nagu ma ka juba enne olen ütelnud, et need, kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki". See oli üks suuremaid emotsionaalseid osi Pauluse kuulutuses. Moosese Seaduses räägitakse samuti, et kõik on võlurid, kes kasutavad ennustamist (nõiduse kohta teine sõna) ja need, kes saatsid oma lapsi läbi tule, pidid viivitamatult olema antud surmale (5Moosese 18:10-11; 2Moosese 22:18). Need, kes saatsid oma lapsi läbi tule, ei olnud tegelikult nõiad. Nõiad ja ebajumalakummardajad rääkisid neile, et laste kaitseks kurja jõu eest, tuleb nad saata läbi tule. Tuli puhastab. Siit näeme, et nagu nõiad, nii ka need, kes pöördusid nõidade poole abi saamiseks, tuli anda surma kätesse. Vastavuses Uue Testamendiga, saab selle karistuseks olema väljaheitmine Jumala Kuningriigist. Jumal ei taha, et me jookseksime nõidadelt teeneid paluma, et oma seisukorda parandada. Meie elu jooksul Kristuses, peame me iga otsuse vastuvõtmiseks küsima eneselt täie tõsidusega: "Kas Jumal tõesti tahab, et me seda teeksime? Kas ma teeksin sedasama, kui Jeesus seisaks minu kõrval?" Nõidus on nähtavalt ja selgelt hukka mõistetud Jumala poolt. Mina arvan, et vääramatu vastus nendele küsimustele on sõna "ei". Jumal ei taha, et me hooliksime nõidusest. Saamuel määratles nõidust kui "sõnakuulmatust" (vanas juudi keeles sõna "provokatsioon") Jumala Sõnale (1Kuningate 15:23).

Tõepoolest ei ole mõtet provotseerida Kõikvõmast, nagu seda tegid iisraellased oma usuga ebajumalatesse ja nõidumisse (5Moosese 32:16-19). Jumal märgib, et Tema käskis iisraellastel ajada ära kaananlased nende usu tõttu ebajumalatesse, mis oli Temale mittesobilik; aga selle asemel ühinesid nad ise selle tegevusega (5Moosese 18:9-14). Niisiis uue Iisraeli nimel, mis koosneb ristitud usklikest, ei peaks me tegema seda, mis toimub ümbritsevas pahelises maailmas, vastasel juhul - ei saa me pärida meile igavesti tõotatud Kuningriigi maad. Kohatu on isegi mõte, et seda hakkavad valdama ainult nõiad, aga mitte meie. Kui me loodame, et nõiduse mõju võib meile mõju avaldada, siis me tõepoolest kasutame teda.

Õnnistagu kõiki meid Jumal, selles meie pimedas, paganliku maailma viimaste päevade läbimises, Tema Kuningriigi valguse, tõe ja kuulsuse poole.

"Sellepärast, et nad ei võtnud vastu tõe armastust, et nad oleksid võinud pääseda ... Jumal läkitab neile vägeva eksituse, et nad hakkavad uskuma valet ... Aga me peame alati tänama Jumalat teie eest, Issanda armastatud vennad ... Siis seiske nüüd, vennad, ja pidage kinni neist õpetusist, mis te meilt olete õppinud suusõnal või kirja teel. Aga meie Issand Jeesus Kristus ise ja Jumal, meie Isa, kes meid on armastanud ja meile on annud igavese troosti ja hea lootuse armuannina, trööstigu teie südameid ja kinnitagu teid igasuguses heas teos ja sõnas" (2Tessalooniklastele 2:10-17).