Kõrvalepõige 20: Jeesuse Kiusatused

Matteuse 4:1-11 värsid räägivad: "Siis Vaim viis Jeesuse kõrbe kuradi kiusata. Ja kui ta oli paastunud nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, tuli temale viimaks nälg kätte. Ja kiusaja tuli ta juure ning ütles temale: "Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle, et need kivid leivuks saaksid!" Aga tema vastas ning ütles: "Kirjutatud on: Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!" Siis Kurat võttis tema enesega pühasse linna ja asetas ta pühakoja harjale ja ütles temale: "Oled sa Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla, sest kirjutatud on: Ta annab oma Inglitele käsu sinu pärast, ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks!" Ja Jeesus ütles temale: "Taas on kirjutatud: "Ära kiusa Issandat, oma Jumalat!" Jällegi võttis kurat ta enesega väga kõrgele mäele ja näitas talle kõik maailma kuningriigid ja nende hiilguse ning ütles temale: "Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad!" Siis Jeesus ütles temale: "Tagane minust, saatan! Sest on kirjutatud: Sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja ükspäinis teda teenima!" Siis kurat jättis ta rahule. Ja vaata, Ingleid tuli tema juure, ja need teenisid teda".

KÄIBELOLEV ARVAMUS: See lõik näitab, et olend, keda nimetatakse kuradiks, püüdis allutada Jeesust kiusatusele patustada, esitades talle kiusatuseks teatud tegevusi ja viis teda ahvatlevatesse situatsioonidesse.

MEIE KOMMENTAARID:

1. Jeesus oli "kõiges kiusatud, otsegu meie, siiski ilma patuta" (Heebrealastele 4:15) ja "igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb" (Jakoobuse 1:14).

Meid kiusab "kurat" meie endi ahvatlustega või patuste soovidega, niisamuti, nagu Jeesus oli sellest ahvatletud. Kuid meid ei kiusa kurat, kes ootamatult seisab meie kõrval ja kutsub meid pattu tregema - patt ja kiusatus lähtuvad "seestpoolt, inimeste südamest" (Markuse 7:21).

2. Kiusatust ei tuleks nähtavasti võtta täht-tähelt:-

- Matteuse 4:8 räägib, et Jeesus viidi väga kõrge mäe peale, et ta näeks kõiki maailma riike ja nende au. Kuid ei ole nii kõrget mäge, millelt võiks näha kogu maailma. Ja kas Jeesusel oleks olnud võimalik näha ükskõik kui kõrgelt mäelt kogu maailma, teades, et meie maa on kerakujuline? Ei ole sellist paika maa peal, millelt võiks näha üheaegselt kõiki maailma osi.

- Matteuse 4. peatüki ja Luuka 4. peatüki võrdlus näitab, et kiusatusi on kirjeldatud erinevas järjestuses. Edasi, Markuse 1:13. värss räägib, et Jeesus oli "kõrves nelikümmend päeva, saatana kiusata", samal ajal kui Matteuse 4:2,3 värssides on öeldud, et "kui ta oli paastunud nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, tuli talle viimaks nälg kätte. Ja kiusaja tuli ta juure ... ". Ning kuna Püha Kiri ei saa iseenesele vastu rääkida, võime me teha järelduse, et need kiusatused kordusid mitu korda. Ilmselgeks näiteks on juhtum, teha kividest leivad. On täiesti võimalik, et kiusatused leidsid aset Jeesuse teadvuses. Kuna tal oli meie loomus, siis võis pikaajaline toiduta olemine mõjuda temale nii vaimselt kui füüsiliselt, ja sel kujul võis ta mõttes kergelt kujutada enesele ette selliseid asju. Kui inimene jääb toiduta, võib see temas esile kutsuda sonimisseisundi (vrd. 1Saamueli 30:12). Sarnasust leivapätsikeste ja kivide vahel meenutab Jeesus Matteuse 7:9. värsis ja ei ole kahtlust, et nägemused kangastusid tihti tema vaevatud peas, kuigi ta ajas alati need kiiresti ära sõnadega Pühast Kirjast.

- Tõenäoliselt rääkis Jeesus Evangeeliumi kirjutajatele oma kiusatustest ja selleks, et tuua esile üleelamiste sügavust, kasutas ta metafoorilist lähenemist, mida me näeme Matteuse 4. peatükis ja Luuka 4. peatükis.

- Tundub ebausutavana, et kurat oleks saatnud Jeesust läbi kõrbe ja mööda Jeruusalema tänavaid ja nad oleksid seisnud hiljem koos Pühakoja harjal ja seda kõike uudishimulike juutide silme all. Josephus ei rääkinud midagi taolist oma eksirännakutest, nähtavasti, et mitte kutsuda esile suurte tarkade erutust. Kui Jeesuse kiusatused toimusid mitmeid kordi 40 päeva jooksul, aga samuti ka selle ajaperioodi lõpus (aga see leidis aset vähemalt kahel korral, kui võtta arvesse kirjeldatud sündmuste toimumise järjekordade mitte vastavust), siis on arusaamatu, kuidas leidis Jeesus aega kõige selle läbitegemiseks: minna lähima kõrge mäeni (aga see oli nähtavasti Sermoni mägi Iisraeli põhjapiiril), tõusta selle tippu, tulla jälle alla, minna tagasi kõrbe ja seejärel seda jälle korrata? Kõik tema kiusatused toimusid kõrbes. Ta viibis seal 40 päeva, olles allutatud kogu selle aja kuradi kiusatustele (ta kadus alles päris lõpus - Matteuse 4:11). Kui Jeesus oli allutatud kuradi kiusatustele iga päev ja need toimusid kõrbes, siis siit järeldub, et ta pidi tulema Jeruusalemma, ja käima kõrge mäe juures. Järelikult, kõik see ei saanud toimuda otseses tähenduses.

- Kui kurat on füüsiline kuju, kellel ei ole austust Jumala Sõna vastu ja kes on huvitatud üksnes inimeste pööramisest patu tegemisele, siis, miks Jeesus tsiteeris talle Pühakirja Sõnu, et temast võitu saada? Rahva uskumuste kohaselt ei saanud see kuradit eemale peletada. Pöörake tähelepanu sellele, et Jeesus tsiteeris Piiblit iga kord, kui kuradiks olid patused mõtted Jeesuse südames, siis on arusaadav, et tuletades enesele meelde Jumala Sõna, suutis ta võitu saada nendest halbadest soovidest. Laulud 119:11. värss sobib väga siia, võimalik, et ta ennustab spetsiaalselt Kristuse üleelamisi kõrbes: "Ma panen Su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu Sinu vastu".

SELGITUSED SELLE ARTIKLI KOHTA:

1. Peale seda kui Jeesus ristiti Johannese poolt Jordani jões, sai ta Jumala Vaimu jõu (Matteuse 3:16). Kui Jeesus vaid tuli välja veest, viis Vaim ta kõrbe, kiusata. Teades oma võimest muuta kivid leivaks, hüpata tornist vigastamatuna j.n.e., olid need kiusatused nähtavasti tema mõtetes. Kui inimene oleks soovitanud kõike seda ja Jeesus oleks teadnud, et see inimene on patune, oleks temal olnud kergem üle saada nendest kiusatustest, võrreldes nende kiusatustega, mis oleks tulnud tema teadvusest.

2. Kiusatus, võtta omale kuningriik oleks olnud palju tugevam, kui nad oleks tulnud Jeesuse enda poolt. Tema mõtted olid läbinisti haaratud Pühakirjast ja sellises tasakaalustamata mõistuse seisundis, mis nälgimine oli esile kutsunud, oleks võinud kergelt valesti tõlgendada Piibli lõike, et õigustada palju kergema tee valikut, sellest olukorrast väljumisel, milles ta oli.

Kui Hesekiel seisis kõrgel mäel, siis nägi ta sellelt missugune saab kuningriik olema (Esra 40:2) ja Johannes nägi "püha Jeruusalemma", suurelt ja kõrgelt mäelt" (Ilmutuse 21:10), Jeesus nägi maailma kuningriike sellistena nagu nad saavad tulevikus olema (Luuka 4:5), see tähendab, kui "maailma riigid said meie Issanda ja Tema Kristuse Riigiks" (Ilmutuse 11:15). Võimalik, et sel ajal ta mõtles Moosesele, tema neljakümneaastasele rännakule kõrbes, sellele, kuidas tema nägi tõotatud maad(riiki) Nevo mäelt. Taaniel kriipsutas alla (Taanieli 4:17,25,32; 5:21), et inimeste kuningriigi üle valitseb Kõigekõrgem Jumal ja paneb nende üle, keda tahab". Jeesus teadis, et ainult Jumal, ja mitte keegi teine, võis temale anda Kuningriigi. Sellepärast, ei olnud tema jaoks suuremat kiusatust, kui mingi patune koletis tõotaks talle Kuningriiki, kuna ta teadis, et ainult Jumalal oli selline jõud. Samal ajal teadis Jeesus ka Jumala heast tahtest, anda temale Kuningriik. Ei ole välistatud võimalus, et selline ettepanek tuli "kuradilt", kes oli Jeesuse sees, võtta Kuningriik, kohe, samal momendil. Ta võis arvata sellest, et Jumal andis temale võimu, võtta vastu otsuseid oma tuleviku kohta (Johannese 5:26,27), et tema võimuses oli anda oma elu ja jälle võtta see vastu (Johannese 10:18), kuigi, lõppude lõpuks, kogu võim pidi talle antama alles peale tema surma ja ülestõusmist (Matteuse 28:18).

3. Tundes hästi Pühakirja, võis Kristus näha sarnasust iseenda ja Eelija vahel, mille eetilised vaated ei pidanud vastu kontrollile peale neljakümne päevast viibimist kõrbes (1Ajaraamat 19:8), ja Moosese vahel, kes jäi ilma oma maa pärandist peale neljakümne aastast viibimist kõrbes. Jeesus oli samasuguses olukorras peale oma neljakümne päevast rändamist kõrbes, kohtudes näost näkku reaalse võimalusega saada ebaõnne osaliseks. Mooses ja Eelija kannatasid omaenda inimliku nõrkuse tõttu, mitte subjekti nimega "kurat" tõttu. See oli seesama inimlik nõrkus, mida nimetatakse saatanaks või vastaliseks, kes viis Jeesuse kiusatusse.

4. "Ja ütles temale kurat: kui sina oled Jumala Poeg ..." (Luuka 4:3). Kõige tõenäolisemalt oli see pidev kiusatus Jeesuse teadvuses, esitada enesele küsimus, kas ta ikka on tõepoolest Jumala Poeg, või nagu arvasid kõik teised inimesed, oli ta Joosepi poeg (Luuka 3:23; Johannese 6:42), või ebaseaduslikult sündinud (nii oletab Johannese 9:29), ja ametlikud kirikudokumendid rääkisid temast, kui Joosepi pojast (Matteuse 1:1,16; Luuka 3:23). Sõnad, "nagu arvati" (Luuka 3:23), tähendavad arvatavasti "seaduse järgi". Ta oli ainus inimene maa peal, kellel ei olnud inim-isa. Filiplastele 2:8. värsis öeldakse välja oletus, et Jeesus hakkas arvama, et tema on tõepoolest samasugune inimene, nagu meiegi, et see oli kiusatus mõelda endast, kui Jumala Pojast või mitte aru saada omaenda loomusest.

5. Kiusatused olid Jumala kontrolli all Kristuse vaimse kasvu eesmärgi nimel. Katkendid, mida Jeesus tsiteeris enda kinnitamiseks oma patuste soovide vastu (kuradi), olid kõik sellestsamast 5Moosese raamatu osast, mis rääkisid iisraellaste viibimisest kõrbes. Jeesus nägi selgelt sarnasust enda ja nende olukorras:-

Nii näitas Jeesus meile, kuidas peab arvestama ja mõistma Sõna. Ta asetas end Iisraellaste olukorda, kui nad olid kõrbes ja seepärast tegi (kasutas) seda, mida ta oli õppinud nende rännu kogemustest seal enda katsumuste jaoks kõrbes.