Kõrvalepõige 8: "Tunnustähed Järgivad Neid, Kes Usuvad" (Markuse 16:17)

Nendest sõnadest tehti järeldus, et iga siiralt usklik inimene saab imelised anded. Kuid see kinnitab liiga paljut - "võtavad üles madusid; ja kui nad mõnd surmajooki joovad, ei tee see neile mitte kahju; haigete peale nad panevad käed ja need saavad terveks (Markuse 16:18). See - ei ole tõotus sellest, mis oleks võinud teoreetiliselt juhtuda, kui usklikul oleks usku vajalikus mõõdus; need olid tõelised (olemasolevad) tõotused sellest, mida hakkavad tegema usklikud. Kui sellesarnased teod ei toimu praegust, siis selle salmi tõotus ei saa levida meile antud (käesoleval) ajal. Te võite meenutada, kuidas Paulus hoidis peos mürkmadu ja teda ei hammustatud (Apostlite teod 28:3-7). See oli selle tõestuseks, et tema kuulutus oli Jumalalt.

Kõigist jumalainnustuse saanud kristlastest, kes on teatanud, et nad omavad andi ei ole viimase saja aasta jooksul mitte keegi reaalselt kinnitanud sellise jõu kasutusele võttu. Kui iga usklik ei saa teostada sellise suurusega tunnustähti, siis ei saa see tõotus teostuda praegust. See kinnitab meie järeldust, mille me tegime meie Piibli ülevaatest Vaimu suhtes.

Selliseid imelisi ande omasid vara-kristlased, usklikud, esimesel sajandil m.a.j., kuid need vaimuanded lõpetasid oma tegevuse ja olid ära võetud peale selle, kui oli lõpule viidud Uue Testamendi Pühakirja kirjutamine.

Markuse 16. peatüki viimane salm annab alust mõelda, et imed, mis "järgnesid" usklikele, olid määratud spetsiaalselt Evangeeliumi suulise sõna kinnitamiseks: "Tunnustähed järgivad neid, kes usuvad ... Nemad läksid välja ja jutlustasid igal pool. Ja Issand töötas ühes nendega ning kinnitas sõna tunnustähtedega" (Markuse 16:17,20). Kuid, kui vaid see suusõnaline sõna oli täielikult kirja pandud, nii nagu me seda praegu omame Uue Testamendi näol, kadus ära imeliste tunnustähtede vajadus, et järgida usklikke.

MÄRKUS:

Pühade andide omamise kinnitused said nii laiaulatuslikuks, et 1989. aastal toimus kaks ühiskondlikku arutlust Jumalavaimu Kiriku pastori, John Lailikase ja kahe Kristadelflase, John Allfry ja nende ridade autori vahel. Arutluse teemaks oli : "Kas praegu on olemas Püha Vaimu imeliste annete omajaid?" Kutsed olid saadetud paljudele kirikutele üle kogu Suurbritannia. Selle tulemusena kogunes üle 1000 inimese suurune auditoorium. Tuleb tunnistada, et oli esitatud kõige parem annete omamise "tõendus" antud ajal. Protokolli koopiat võib saada aadressil The Christadelphians, 49 The Woodfields, South Croydon, Surrey England CR2 0HJ