2.4 Annete Äravõtmine

Jumala Vaimu imelised anded saavad olema jälle kasutusel usklike poolt, olemasoleva maailma muutmiseks Jumala Kuningriigis, peale Kristuse tagasipöördumist. Andeid nimetatakse seepärast "tulevase sajandi jõududeks" (Hebrealastele 6:4-5) ja Joel (Joeli 2:26-29) kirjeldab suurt Vaimu annete valamist, peale Iisraeli rahva kahetsemist. Fakt ise, et need anded antakse usklikele Kristuse tagasitulekul, on küllaldaseks tõendiks, et praegu neid ei omata. Samal ajal, iga kristlane, kellel on avatud silmad Evangeeliumile ja olukorrale maailmas, näeb, et Kristuse tagasitulek peaks toimuma lähemas tulevikus (vt. LISA 3).

On samuti selgeid piibliennustusi, et mingil ajal, esimese sajandi vahel, kui inimesed omasid andeid ja Kristuse teise tuleku vahel, peaksid anded olema tagasi võetud:-

"Prohveti ennustused, need kaovad; keeled need lakkavad; tunnetus, see lõpeb ära. Sest poolik on, mida me tunnetame, ja poolik, mida me ennustame. Aga kui tuleb täiuslik asi siis kaob see, mis on poolik!" (1Korintlastele 13:8-10).

Vaimu anded, mis olid olemas esimesel sajandil, pidid olema ära võetud,"kui tuleb täiuslik". See ei tähenda Kristuse teist tulekut, kuna siis tagastatakse anded jälle. Kreeka sõna, mida tõlgitakse kui "täiuslik", tähendab rangelt öeldes "midagi täielikku või lõpetatut", nagu vastandamist, millelegi, ilma patuta.

See "miski täielik", asendab osaliselt teadmist, mida varased kristlased omasid, nagu ettekuulutuse ande tulemust. Pidage meeles, et ennustus, oli Jumala innustatud sõnade ettekuulutuse and; ja need sõnad on üleskirjutatud vormis moodustanud praeguse Piibli.

Esimesel sajandil m.a.j. teadis keskmine usklik ainult osa sellest Uuest Testamendist, mida me praegust teame. Ta kuulis ainult mõnd kuulutussõna oma kiriku vanemate käest ja need ennustused käisid erinevate praktiliste elu külgede kohta. Ta teadis lühikirjeldust Jeesuse elust, võimalik, et oli lugenud ühte või kahte Pauluse läkitust. Kuid kohe, kui olid lõpule jõudnud ettekuulutuse sõnad kirjalikus vormis, ja nad olid ringluses, lõppes vajadus nende (andide) edasisel omamisel. See, mis oli lõpetatud, ja selle samaga asendas Vaimu andeid, sai seaduslikuks Uues Testamendis:-

"Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud" (2Timoteusele 3:16,17).

See lõpetatud või täielik ongi Piibel. Ja nii nagu kogu Piibel on - jumalavaimsusest juhitud ja kirja pandud, siis saabus "see täielik" ja imelised anded võeti tagasi.

Salmid läkitustes efeslastele (4:8-14) on praegu hästi kohased, et imelisel viisil lahendada mõistatus: -

"Tema (Jeesus) läks üles (taevasse) ... andis inimestele ande! ... Kristuse ihu ülesehitamiseks, seniks kui me kõik jõuame ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele ning täieks meheks saame ... ega jääks enam väetimaiks lasteks, keda õõtsutatakse ja kõigutatakse igas õpetuse tuules."

Esimese sajandi anded pidid olema alla saadetud täiusliku või küpse inimese saavutamiseni; ja 2Timoteusele 3:16,17 värsid räägivad, et "saab loodud Jumala inimene" läbi "kõige kirja" vastuvõtmise. Kuna kõik Kiri juba on olemas, siis ei ole enam mitte mingisugust reaalset õigustust rohkearvuliste doktriinide olemasolule, mis kerkivad erinevate kirikute poolt. On ainult üks Piibel ja nii nagu "Sinu Sõna on Tõde" (Johannese 17:17), mida mõistetakse tema lehekülgede õppimisega, siis, me võime leida "usu ühtsuse" (s.o. ühe usu, nagu on öeldud Efeslastele 4:13. Tõelised kristlased saavutasid selle ühe usu. Selles mõttes on nad täielikud ("täiuslikud"), nagu kirjutatu tulemus (tagajärg), Jumala Sõna saavutus.

Muuseas, pöörake tähelepanu, kuidas Efeslastele 4:14 salmis võrreldakse imeliste vaimuannete omamist vaimse lapseeaga (lapsepõlvega); ja seoses ennustusega, kuidas imelised anded pidid olema ära võetud. Sama räägitakse ka 1Korintlastele 13:11 salmis. Nii et kära tekitamine vaimsete annete omamise kohta ei ole vaimse küpsuse tunnuseks. Iga nende sõnade lugeja peaks tegema siit järelduse, et tuleks rohkem püüelda kirjaliku Jumala Sõna tundmisele, rõõmustuda Jumala põhi-ilmutuse täiusest meile Tema enda kohta ja vastata selle peale meie tagasihoidliku kuulekusega.

KAASAEGSED NÕUDLUSED VAIMU VALDAMISEKS

Lõpuks, tuleks teha mõned märkused nende inimeste korduvate kinnituste kohta, kes arvavad, et nad omavad imelisi ande: -

-Kaasaegne "keeltega rääkimised" on tegelikult tendents mitmekordsele lühikeste silpide kordamisele, nagu näiteks "lala, lala, lala; sama, sama; Jeesuke, Jeesuke" ... See ei ole süntaksis, mis oleks seotud mõne keelega. Kui inimene kuuleb, et keegi räägib võõrkeeles, siis tavaliselt võib ta aru saada, et inimesed räägivad millestki. Ta kuuleb mingit iseloomulikku sõnade kõla, kuigi võib olla ei saa sõnadest aru. Kuid kaasaegne "keeltega rääkimine" ei erine sellest. Siin ei ole mingit vihjet nendele manitsustele, mis ilmneksid esimese sajandi andide eesmärgile.

Mõningad nelipühalased kinnitavad, et keeltega rääkimine - on märk, mida on tarvis "pääsemiseks" ja sellepärast, on ta vajalik igal juhul uude usku pöördumiseks. Need sõnad satuvad teravasse vastuollu varaste kirikute kui organite kirjeldusega, kus need, kes omasid mitmesuguseid andeid, olid erinevate organite sarnased. Mitte igaüks ei olnud käsi või jalg, ja mitte igaüks ei omanud mingit annet, nagu näiteks keeled. 1Korintlastele 12:17,27-30 selgitab seda: -

"Kui kõik ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kõik oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?

Aga teie olete Kristuse ihu ja igaüks omast kohast tema liikmed. Ja Jumal on seadnud koguduses mõned - esiteks apostliteks, teiseks prohvetiteks, kolmandaks õpetajaiks; siis ta on annud imetegusid, siis andeid terveks teha, abistada ja valitseda, rääkida mõnesuguseid keeli. Ega kõik ole apostlid? Ega kõik prohvetid? Ega kõik õpetajad? Ega kõik imetegijad? Ega kõigil ole tervekstegemise armuandeid? Ega kõik räägi keeltega? Ega kõik tõlgitse?

Seda sama räägitakse natuke varem selles samas peatükis: -

"Nii antakse ühele Vaimu läbi tarkuse sõna, teisele aga tunnetuse sõna sama Vaimu kaudu; teisele antakse usku samas Vaimus; teisele vägevaid tegusid, teisele prohvetlikku kuulutamist, teisele vaimude äratundmist, teisele mõnesuguste keelte kõnelemist, teisele keelte tõlgitsemist. Ent kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriti, nõnda nagu tema tahab" (1Korintlastele 12:8-12).

Sellist eredust (erksust) ei saa lihtsalt ignoreerida.

Teiseks tähelepanuväärseks momendiks nelipühalaste puhul on näide, kuidas Filippus pühitses uuestipöördunuid usku, - see on - neid ristiti vees peale Piibli tundmaõppimist, kuid nad ei saanud veel Vaimu andeid, sest alles peale selle astusid Peetrus ja Johannes nende juurde ja "palvetasid nad nende eest, et nad saaksid Püha Vaimu. Siis panid nad oma käed nende peale ja nad said Püha Vaimu. Aga kui Siimon nägi, et apostlite käte pealepanemise läbi anti Püha Vaimu ..." (Apostlite teod 8:4-18). Võimalik, et Vaimu anded anti edasi üksnes käte pealepanemise kaudu, mida ei praktiseerita tihti kaasaegsete pretendentide poolt.

Teised nelipühalised arvavad, et rääkimine erinevates keeltes ei garanteeri veel päästet. See viitab tõsiste teoloogiliste lahknevuste olemasolule nende hulgas, kes kinnitavad nende annete olemasolu enestel. Nii usuvad mõningad "jumalavaimsed", et Jumala Riik saab olema maa peal, teised aga arvavad, et see saab olema taevas. Katoliiklastest "jumalavaimsed" kinnitavad, et Püha Vaim käseb neil jumaldada Maarjat ja pappi, samal ajal kui mõned nelipühalastest, jumala vaimust "haaratud" teatavad, et nende poolt omatav Püha Vaim käseb neil suhtuda pappi nagu antikristusesse ja mõista hukka katolik õpetus. Kusjuures, Jeesus rääkis kahtlematult, et need, kel on võim trööstida, see on Püha Vaim, saavad suunatud "kõigesse tõtte ... ja sel päeval te ei küsi minult midagi ... Trööstija... õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik, mis mina teile olen ütelnud" (Johannese 16:13,23; 14:26).

Nende hulgas, kellel on Trööstija vaim, ei tohiks olla teravat lahkuminekut õpetuses ja samal ajal, selle lahknevuse olemasolu näitab, et ei tohi võtta tõsiselt neid inimesi, kes räägivad selle olemasolust enesel. Mõnede selliste pretendentide märgatav võimetus, selgitada piiblikohaselt oma usku, näitab, et neid ei suunata Trööstijaks kogu tõele ja täielikule teadmisele.

Suur tähelepanu, mida pööratakse mõningate inimeste poolt erinevate keeltega rääkimisele, ei ole kooskõlas Piibli ettekujutusega sellest. Vaimuannete loetelus, mis on ära toodud Efeslastele 4:11, seda ei olegi. Sellest andest meenutatakse üksnes samalaadse loetelu lõpus 1Korintlastele 12:28-30 salmides.

Tegelikult , täheldatakse ainult kolmes kohas Uues Testamendis selle ande kasutamist (Apostlite teod 2:4; 10:46; 19:6).

Kaasaegsete jumalavaimsete kristlaste katsumusi, kes pretendeerivad erinevate keeltega rääkimisele ja kes tegelevad imede esitamisega, tuleks vaadata selles arvestuses, mida me ütlesime selles peatükis Jumala Vaimu loomise kohta. Põhiline järeldus tuleks teha selline; mida ka need inimesed ei räägiks oma saavutustest, ei saa see olla nende poolt Jumala Vaimu omamise tagajärg, ta peab läbi tegema paratamatu koduse töö, et vastata neile Piibli järeldustele, mis me siin ära tõime.

Kuid näib mõistlik, anda mõningased selgitused küsimusele, miks toimuvad osalise tervendamise ja "keeltega" rääkimise juhtumid (iidolite kummardamise mõttes).

On tunnistatud, et inimesed kasutavad väikest osa oma peaaju võimalustest, mõnedel andmetel ainult 1% ulatuses. On samuti kindlaks tehtud, et mõistus võib saavutada peaaegu "füüsilise" kontrolli keha üle. Seda enesesisenduse teel, et tuli ei kõrveta; hindud saavutavad seda, et käivad tuliste süte peal paljaste jalgadega ja ei saa kõrvetada. Erilisel vaimsuse perioodil võime me ära kasutada palju suuremat meie aju võimete protsenti kui tavaliselt ja saavutada sellist meie keha füüsilist tulemust, mis palju enam ületab üldised vastuvõetavad võimalused. Lahingu ajal, suure erutuse seisundis, võis sõdur mitme tunni jooksul mitte märgata, et tal puudub käsi.

Suure religioosse usu juures ja teatud stimuleeriva muusika saatel, jumalavaimse juhendaja mõju all, on täitsa võimalikud ilmingud, mis on väljaspool normaalset inimlikku ettekujutust. Imed, millest räägivad tänased kristlased, on sellesama korra erandlikkuse näitajad, nagu ka paranormaalsed katsed teiste religioonide puhul.Shamaanluse kummardajad kasutavad neid samu võtteid, mida kasutatakse ka pominal rääkimise juures, teistes keeltes. Moslemid võivad samuti kinnitada samasuguseid imesid, mida teostavad kaasaegsed kristlased. Kuid kogu asi on selles, et Vaimu annete omamine esimesel sajandil m. a. j., teostus tõelise kristluse ilmse paremuse tingimustes, võrreldes teiste religioonidega. See fakt, et praeguse kristluse kaasaegsed "imed"on sarnased teiste religioonide samasuguste imedega, annab tunnistust praegust selliste Püha Vaimu annete puudumisest, mis olid esimesel sajandil m. a. j.

Jätkuv triumfaalne islami võidukäik, võrreldes kristlusega, suuremas osas Aafrika riikides ei omaks kohta, kui populaarsed "kristlased" oleksid toime pannud reaalseid imesid samas mastaabis ja veenva jõuga, mida teostati esimesel sajandil. Ja need, kes tõeliselt omab Püha Vaimu Trööstija andeid, teeks veel rohkem, kui neid teostas Jeesus (Johannese 14:12,16). Mõte sellest, et kristlased oleksid võinud teostada samasuguseid imesid , kui neil oleks rohkem usku, kohtab siin teatavat kahtlust. Küsimus on asetutud nii: nad kas omavad Trööstija imelisi ande, või ei. Kui nad kinnitavad, et omavad neid, siis nad teostaksid neid "neist rohkem" (Johannese 14:12), kuid ei oleks üksnes suutnud luua!