Kõrvalepõige 6: Kalvinism

Mitusada aastat tagasi esitas Kalvin idee meie elu ettemääratlusest, nii et meie hea tahte otsused ei oma mitte mingit tähendust meie päästeks - me oleme kas varem ette määratud päästeks, või sellest välja tõugatud. Seda mõtet transformeeriti mitmesse kaasaegsesse ideesse:

- Ei ole mõtet võtta ette suuri jõupingutusi Piibli ja religiooni õppimiseks, kuna, kui me oleme määratud pääsema, siis me pääseme igal juhul.

- On olemas olend, keda nimetatakse kuradiks, kes sunnib meid patustama ja toob meie ellu probleeme, sõltumata meie tahtest. Seda vale ettekujutust arutatakse 6. peatükis.

- Ei ole vaja paluda abi Jumalalt mitmesugustes elu juhtumites, näiteks, ohututu reisi puhul, sest kõik on ette määratud. Maailmas on kõnekäänd, mida võib tihti kuulda lennujaamades: "Kui teie reis peab väljuma, siis ta väljub".

- Evangeelsed kirikud õpetavad, et ei ole võimalik uskuda ja mõista Piiblit ilma, et Püha Vaim ei sunniks meid seda tegema.

On mitmeid mõistlikke piibellikke põhjusi, et lükata ümber seda sorti filosoofia:

- Muutub mõttetuks kogu Jumalale kuuletumise kontseptsioon. Piiblis räägitakse meile pidevalt, et me peame jälgima Jumala käske ja toimides nii, me võime valmistada Talle rõõmu või pettumust. See käskude kontseptsioon kaotab mõtte, kui Jumal sunnib meid olema alandlikud. Kristus pakub päästet "kõigile, kes on Temale sõnakuulelikud" (Heebrealastele 5:9).

- Heebrealastele 11. peatükis räägitakse, et Jumala sekkumine meie ellu ja edasine pääsemise pakkumine meile, sõltub meie usust. Paljud Piibli näited Jumala poole pöördumisest, palvega abile rasketel eluhetkedel, kaotavad mõtte, kui kõik on varem ette määratud. Sellesarnaselt muutub mõttetuks idee pääsemisest kui meie usu tulemusest Kristusesse.

- Ristimine on eelduseks pääsemisele (Markuse 16:16; Johannese 3:3-5). Kalvinistid eitavad praegu seda. Kuid pääsemine tehti võimalikuks tänu Kristusele (2Timoteusele 1:10), aga mitte abstraktse jaotamise kontseptsioonide tulemusele. Me peame teadlikult sugulustuma Temaga, tehes seda ristimise teel. Roomlastele 6:15-17 värssides räägitakse meie valitsejate vahetusest, patu elust alandlikku ellu üleminekust. "Kelle orjaks te hakkate sõnakuulmises, selle orjad te olete". See keel - enda andmisest sõnakuulmisesse - räägib selgelt meie heast tahtest, vastandiks tingimusteta määratlusele. Andumine toimub südame kaudu, kuuletumise läbi, Evangeeliumi õpetuse eeskujul (Roomlastele 6:17).

- Jumalal ei oleks vajadust avada meile Oma Sõna, kui me oleksime mingisugusel viisil lõpptulemuseks ette määratud. Ei oleks vajadust ka kuulutamisel; kuid Piibel, nii nagu õpetustes (manitsustes), nii ka nende kujukates näidetes, näitab, et läbi Sõna kuulutamise tulevad mehed ja naised pääsemisele. "Pääste Sõna" (Apostlite teod 13:26) peab olema läkitatud inimestele.

- Meie üle mõistetakse kohut vastavalt meie tegudele (Ilmutuse 22:12). Miks, kui meie hea tahte teod ei oma pääsemise puhul tähtsust? Paulus ütles, et juudid mõistsid end hukka, kui vääritud igavesele elule, oma keeldumise tõttu Jumala Sõnast (Apostlite teod 13:46). Nad mõistsid eneste üle kohut ja Jumal ei seganud neid. Kui me räägime, et Jumal on ette määranud mõned inimesed pääsemisele, kuid teised hukkamõistule, siis järeldub sellest, et Tema sunnib ühtesid inimesi olema patused ja teisi olema õiglased. Aadama patu tõttu "tuli patt kõikidesse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud" (Roomlastele 5:12). Sellepärast inimesed surevad, see on patu karistus (Roomlastele 6:23), kuid mitte seepärast, et Jumal sundis neid patustama mingisugusel ajal - kuni Aadama patuni.

- 1Korintlastele 10. peatükis ja samuti ka paljudes teistes kohtades Piiblis, räägitakse nendest inimestest minevikus, kes kunagi omasid sugulussuhteid Jumalaga, kuid hiljem eemaldusid Temast, just nagu hoiatuseks usklikele. See fakt, et võib "usust taganeda" (Galaatlastele 5:4), tähendab pääsemise süsteemi puudumist, mille puhul ei ole õige väide: "kord päästetud - igavesti päästetud", nagu seda kinnitab kalvinism. Me võime olla päästetud ainult sel juhul, kui me püsime alati tõelises õpetuses (1Timoteusele 4:16).

- Jeesus rääkis selgelt, et Jumala Sõna mõistmine, sõltub mõningal määral meie hea tahte pingutusest. "Kes seda loeb, see pangu tähele" (Matteuse 24:15). Sel moel me püüame ise mõista sõna, meid ei sunni keegi seda tegema. On sarnasus nende sõnade vahel ja Jeesuse poolt tihti korratud sõnade vahel: "Kel on kõrvad, see kuulgu" või mõistku. Sõnu,"kel on kõrvad, see kuulgu", võrreldakse Jumala Sõna lugemisega. Jumala Vaim ilmutab end väga tugevalt Tema Sõna kaudu ja seepärast võis Jeesus öelda, et tema innustatud sõnad, on "Vaim" (Johannese 6:63). Ei tohi enesele ette kujutada, et Jumala Vaim töötaks inimese heaks, kui ei pöörduta Tema Sõna poole, selleks, et sundida inimest olema kuulekas sellele sõnale.

- "Tulgu, kellel on janu, ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata" (Ilmutuse 22:17) - nii räägib Evangeelium kõigile, kes vastab tema elu sõnale.