10.2 Ristimise Toiming

Eksisteerib laialt levinud arvamus, et see peab toimuma eeldatavasti väikeste lastega, piserdades neile vett pähe (see on ristimistoiming). See on teravas vasturääkivuses piibliliste nõuetega ristimisest.

Kreeka sõna "baptizo", mis tõlgitakse sõnana "ristima", ei tähenda veega piserdamist; see tähendab täielikku puhtaks pesemist ja vedelikku kastmist. Seda sõna kasutatakse klassikalises kreeka keeles uppunud laevade kohta. Seda kasutatakse samuti riidematerjali kohta, mida värvitakse ühest värvist teise, värvi sisse kastmise teel. On selge, et riide värvi muutmiseks, on see tarvis täielikult matta, mitte piserdamise teel värvida. Tõepoolest, vette matmine kujutab endast õiget viisi, millest räägitakse sellistes värssides:

- "Aga ka Johannes oli ristimas Ainonis Salimi lähedal, sest seal oli palju vett ja sinna tuli inimesi ja nad ristiti" (Johannese 3:23).

See näitab, et ristimise jaoks nõuti palju vett; kui seda oleks tehtud piserdamise teel, siis oleks ühest ämbrist veest jätkunud sadadele inimestele. Inimesed tulid sellele kohale Jordani jõe kaldal, ristimiseks, aga mitte Johannes ei käinud nende juures veepudeliga.

- Jeesus oli samuti ristitud Johannese poolt, Jordani jões: "Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli Ta sedamaid veest välja" (Matteuse 3:13-16).

On selge, et Tema ristimine viidi läbi täieliku vee alla matmise teel - Tema "tuli veest välja" peale seda. Üks Jeesuse ristimise põhjus - eeskuju paikapanemise vajalikkus; näidata, kuidas tuleb läbi viia ristimise toiming, selleks, et mitte keegi ei saaks korduvalt kinnitada, et mitte toimetada seda (ristimist) täieliku vee alla matmise teel.

- Samuti ka Filippus ja Etioopia riigiteenistuja "läksid mõlemad vette ... ja ta (Filippus) ristis teda . Aga kui nad veest välja tulid ..." (Apostlite teod 8:38-39). Ärge unustage, et teenistuja palus ristimist, kui nad oaasi nägid: "Ennäe vett. Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?" (Apostlite teod 8:36).

On täiesti mõistetav, et inimene ei hakkaks ette võtma teekonda läbi kõrbe, mitte kaasa võttes kasvõi pudelitäit vett. Kui ristimine oleks toimunud piserdamise teel, siis oleks võinud see toimuda ilma oaasita.

- Ristimist nimetatakse "pattude mahapesemiseks" (Apostlite teod 22:16). Faktiline vee alla matmine on võrreldav "puhtaks pesemisega" (Ilmutus 1:5; Tiitusele 3:5; 2Peetruse 2:22; Hebrealastele 10:22 jne.). Sõna "puhtaks pesemine", on rohkem kohane ristimise toimingu meenutamiseks, vee alla matmise teel, kui selle läbiviimine piserdamise abil.

Vanas Testamendis on mitmeid viiteid sellele, et lubatav lähenemine Jumalale, tuli läbi täieliku puhtakspesemise, ükskõik millisel viisil.

Pühakud pidid pesema end üleni vannis, mida nimetati "pesemisnõuks", enne kui nad läksid Jumalateenistust läbi viima (3Moosese 8:6; 2Moosese 40:32). Iisraellased pidid pesema selleks, et puhastada end porist (5Moosese 23:11), mis oli tüüpiline ettekujutus patust.

Inimene, nimega Naaman, oli mittejuudist pidalitõbine; ta otsis tervendamist Iisraeli Jumalalt. Sellisena kujutas ta endast patust inimest, kandes elava surma märki täielikust patust. Tema tervenemine toimus täieliku vee alla mattumisega Jordani jões. Alguses pidas Naaman seda lihtsat kombetalitust enese jaoks raskeks toiminguks, arvates, et Jumal nõuab temalt mingisugust ootamatut sammu või hästituntud jõe vette täielikku mattumist, näiteks, Abana jõkke. Selliselt võime me vaevalt uskuda, et selline lihtne tegevus on võimeline lõpptulemusena andma meile päästet. Palju etem on mõelda, et ennem võivad meid päästa meie teod ja meie suhted laialt levinud ja hästi tuntud kirikuga (võrdle Abana jõega), kui see lihtne tegu, seoses tõelise Iisraeli lootusega. Pärast Naamani täielikku vee alla mattumist "tema ihu paranes pisikese poisi ihu sarnaseks ja ta sai puhtaks" (2Kuningate 5:14).

Praegust, peale esimest tutvumist Evangeeliumi põhilise koostisega, ei peaks enam olema alust kahtluseks, et ristimine koosneb inimese täielikust vee alla matmisest. See Piibli ristimise määratlus käib võrdselt iga inimese kohta, vaatamata tema ühiskondlikule seisusele. Kuna ristimine toimub täieliku vee alla mattumise teel, peale seda kui inimene hakkas uskuma Evangeeliumisse, siis võib teoreetiliselt oletada, et inimene on võimeline läbi viima iseenese ristimise. Kuid selle jõul, et ristimine viiakse lõpule alles peale seda, kui inimene vettemattumise momendiks omab õiget arusaama Kristuse õpetusest, soovitatakse tungivalt toimetada ristimistoimingut teisel usklikul inimesel, kes saab ennekõike määrata inimese teadmiste astet, enne tema vee alla mattumise momenti.

Sellepärast on Kristadelflastel välja kujunenud salajase vestluse traditsioon iga inimesega, kes on otsustanud vastu võtta ristimise, enne tema faktilist vee alla mattumist. Umbkaudsete küsimuste loetelu antakse selle raamatu iga peatüki lõpus. Need võivad olla sellise vestluse aluseks. Kristadelflased sõidavad tuhandete miilide kaugusele, selleks, et aidata üksnes ühel inimesel läbi viia ristimise toiming. Me tunneme tohutut rõõmu, kui veel üks inimene saab tõelise lootuse igaveseks eluks ja ei mõtle ennekõike uuestisündinute arvukusest. Meie jaoks on tähtis ennekõike kvaliteet, mitte kvantiteet.