Kõrvalepõige 27: "Olles Jumala Näoline ..."

"Jeesus ... kuigi ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese elust ning võttis orja näo" (Filiplastele 2:6,7).

Neid salme kasutatakse kinnituseks, et Jeesus oli Jumal, kuid oma sünni momendil võttis Ta inimese kuju. Kui see nii on, siis tuleks kõrvale heita iga tõestus, mis on tehtud 7.ja 8. peatükis. On mõeldav, et üks lõik ei saa vastu rääkida Piibli õpetuse üldisele sisule. On tähtis märkida, et need on peaaegu ainukesed värsid, mis võivad olla toodud "puuduva lüli " toetuseks kolmainsuse dogmaatikas, - kuidas Jeesus kehastus ümber Jumala kujust taevas, lapse kujuliseks Maarja üsas. Allpool toodavas analüüsis tehakse katset, selgitada ülalpool toodud lõigu mõtet.

1. Filiplastele 2:5-11 värssides on rida iseloomulikke fraase, mis täielikult vastanduvad "kolmainsuse" ideele:

a) "Sellepärast ongi Jumal Tema (Jeesuse) ülendanud kõrgele ja annud Temale (Jeesusele) nime üle kõigi nimede" (värss 9). See värss näitab, et Jeesus ei ülendanud ise end; seda tegi Jumal. Öeldust järeldub, et Ta ei olnud ülendatud seisuses selle ajani, kuni Jumal ei olnud seda Temaga teinud, Tema ülestõusmisel.

b) Kogu Kristuse Iseendaga lepitamise protsess ja Tema järgnev ülendamine Jumala poolt, pidi toimuma "Jumala Isa auks" (värss 11). Sellest on näha, et Jumal Isa ei ole vördne Oma Pojaga.

2. Tuleks tähelepanelikult tungida selle lõigu sisusse. Paulus ei hakka rääkima "tühjast-tähjast". Natuke eespool, värsis 1:27, märgib ta ära meie mõtteseisundi tähtsust. Üksikasjalikumalt arendab ta seda ideed 2. peatüki alguses: "... olge üksmeelsed ja ühemõttelised ... leplikkuse järgi ... ja et ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele. Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Jeesusel Kristusel" (Filippusele 2:2-5). Siit on näha, et Paulus räägib sellise mõtlemise omamise tähtsusest, nagu see oli Kristusel, kes pühendas end teiste alandlikku teenimisse. Värsid, mis jätkuvad, räägivad ennem vagadusest, mida Jeesus ilmutas, kui Tema sõnade kohta, mingist loomuse muutmisest.

3. Jeesus oli "Jumala kujuline". Lõigus 8.3 näitasime me, et Jeesusel oli inimlik loomus, sellepärast, sõnad Jumalikust loomusest ei käi Tema kohta. Selle lõigu tõlkes, Uues Rahvusvahelises Piibli väljaandes (N.I.V.) on tõsiseid patustamisi. Tuleks märkida muuseas, et mõned kaasaegsed tõlked, mis on mõeldud "kergeks lugemismaterjaliks", omavad tendentsi kreeka teksti vääraks tõlgendamiseks ja ennem jutustavad ümber kui annavad mõnede värsside kohta täpse tõlke. Filiplastele 2:5-8 on selle klassikaliseks eeskujuks. Kuid meie ei sea endale eesmärgiks alahinnata siin sellise Piibli populariseerimise viisi tähendust.

Sõna "kuju" (kreeka sõna "morphe") ei või olla kasutusel väljenduses "orja kuju", kellest räägitakse värsis Filiplastele 2:7.

Tal oli Jumala kuju, kuid võttis orja kuju.

Loomulik orja loomus ei erine ükskõik missuguse teise inimese loomulikust loomusest. Vastavuses kontekstiga võime me edukalt interpreteerida seda, selles mõttes, et kuigi Jeesus oli laitmatu, tema mõtlemine oli Jumala sarnane, kuid seda enam tohtis Ta oma käitumisega, võtta Enesele orja kuju. Mõned värsid allpool kutsub Paulus meid üles "muutuma Tema (Kristuse) surma sarnaseks" (Filiplastele 3:10). Me peame jagama Tema "morphe", Kristuse kuju, mida Ta näitas meile Oma surmas. See ei tähenda, et me peaksime jagama Temaga seda loomust, mida Ta siis omas, sest meil juba on inimlik loomus. Meil ei ole vaja muuta meie mõtlemisviisi, nii, et meil saaks olla "morphe" või mõtlemisviis, mis oli Jeesusel Oma surmas.

Kreeka sõna "morphe" tähendab kuju, jäljendit või sarnasust. Inimeste kohta öeldakse, et neil on "jumalakartuse ("morphe"" nägu" (2Timoteusele 3:5). Galaatlastele 4:19 värss hüüatab: "kuni Kristus teie sees (usklikes) saab kuju!". Kuna Jeesusel oli laitmatu iseloom, ideaalne, Jumala sarnane mõttelaad, siis oli Ta "Jumala kujuline". Selles mõttes "ei pidanud ta röövellikuks" mõelda või teada, et Ta on võrdne Jumalaga". Uus Rahvusvaheline Piibli väljaanne annab sellele fraasile teise tõlke, millega vastavuses Jeesus ei pidanud võrdsust Jumalaga millekski selliseks, millest võiks kinni haarata". Kui see tõlge on õige, siis lükkab see täielikult ümber teooria sellest, et Jeesus oli Jumal. Vastavuses selle Piibli väljaande tõlkega ei taotlenud Jeesus hetkekski ideed, olla Jumalaga võrdne; Ta teadis, et Ta teenib Jumalat ja ei ole Temaga üldsegi võrdne.

4. Kristus "alandas Ise end" (või nagu öeldakse parandatud Inglise Piibli Väljaandes T.R.V.J. "tegi End tühiseks"), mõeldes selle all ettekuulutust Oma ristisurmast Jesaja 53:12: "(Tema) tühjendas oma hinge surmani". Jeesus "võttis endale (eeskuju andmiseks) orja kuju", vastupidiselt isanda suhtumisele oma õpilase suhtes (Johannese 13:14), eriti demonstreerides seda oma surmaga ristil (Matteuse 20:28). Jesaja 52:14 salmis antakse ettekuulutus Kristuse kannatuste kohta ristil: "nõnda rikutud, ebainimlik oli Ta välimus, ja ta kuju ei olnud inimlaste taoline". See progresseeruv enese allutamine "surmale ja ristisurmale", oli millekski selliseks, mis toimus Tema elu ajal ja surma momendil, kuid mitte Tema sünni ajal. Me näitasime, et selle lõigu sisu käib Jeesuse mõttelaadi kohta maa peal, meie inimlikul kujul ja kuidas Ta tühjendas End, vaatamata sellele, et Tema mõttelaad oli täielikult kooskõlas Jumalaga, vastavalt meie vajadustele.

5. Kui Kristus oli loomult Jumal ja seejärel jättis Taeva enesest maha ja võttis inimliku kuju, nagu kolmainsuse pooldajad püüavad tõlgendada seda lõiku, siis ei olnud Jeesus sel ajal "tõeline Jumal" kui ta oli maa peal. Kuid kolmainsuse kummardajad arvavad siiski, et Ta oli ka siis Jumal. Kõik see väljendab vasturääkivust, mis luuakse nende poolt, kes jagab sellist määratlust nagu kolmainsus.

6. Ja lõpuks, vaatleme fraasi "olles Jumala näoline". Kreeka sõna, mida tõlgitakse "olles", ei tähenda, "olles oma päritolult, aegade algusest". Apostlite teod 7:55 räägib Stefanosest, kes "olles täis Püha Vaimu, vaatas üksisilmi taeva poole, nägi Jumala auhiilgust ning Jeesust ...". Stefanos oli siis täis Püha Vaimu ja mõne aja vältel selle ajani, kuid ta ei olnud alati (pidevalt) sellega täitunud. Teisi näiteid võib kohata Luuka 16:23; Apostlite teod 2:30; Galaatlastele 2:14. Sellepärast fraas "olles Jumala sarnane", tähendab üksnes seda, et Kristus oli Jumala sarnane (mõttelt). See ei räägi, et Ta oli selle kujuline aegade algusest.