Kõrvalepõige 2: Jumala Nime Kasutamine

Me näeme, et Jumala nimel ja Tema Poja, Jesuse nimel, on väga sügav tähendus. kui me räägime Jumalast, me puudutame Tema imelise kavatsuse ja tõe igat külge. Jumala Nime ei tohi kasutada kui lihtsat ase- või sidesõna või ärrituse esilekutsumiseks, mis on meie Loojale kõige solvavam. Sel põhjusel, igaüks, kes tahab valmistada Talle heameelt ja osutada au, peab võtma kasutusele kõik abinõud, et mitte kasutada kergekäeliselt Tema Nime. Paljudes maailma ühiskondades on selline pühaduse teotamine saanud tavaliseks ilminguks kaasaaegses keeles ja ei ole kerge teha lõppu igapäevase elu harjumustele. Kahtlematult, siiras palve Jumala abile, ei jää sel juhul Tema poolt märkamata. Samamoodi, kes asub meie kontrolli ja mõju sfääris, näiteks lastele, on vaja teha märkusi pühaduse teotamise tõsidusest:"Issand (sinu Jumal) ei jäta seda nuhtlemata, kes Tema nime asjata suhu võtab!" (5Moosese 5:11).

Teisest küljest, on selliseid inimesi, kes rõhuvad vana-juudi sõnade Jahve või Jehoova pidevale kasutusele (erinevad võimalused ühe ja sama sõna hääldamisel), kui me räägime Jumalast. Vastasel korral, kinnitavad nad, teeme me jämeda vea. Sellisesse Jumala Nime poolehoidjate hulka kuulub Vahitorni Ühing, kelle liikmed arvavad, et kui kristlane ei nimeta end "Jehoova tunnistajaks", siis tal ei saa olla sugulust Jumalaga.

Sellisel viisil toimides kasutavad need inimesed Jumala Püha ja Imelist Nime omamoodi vaimse vaenu õhutamiseks kui nad põlgavad teisi inimesi lihtsalt häälduse või ühe sõna kasutuse tõttu. Me tahame öelda, et Jumala Nime ärakasutamine on halb asi; see sobib eriti meie isiklikeks palveteks, kui me oleme ristitud Tema Nimesse vastaval kujul. Kuid Uues Testamendis ei sisaldu mingisugust viidet sellele, et see on kohustuslik või kasvõi meelepärane Jumalale. Ta kustutas Uue Testamendi innustuse, nii et see kirjutati kreeka keeles, Jumala kohta ainult üht sõna kasutades - "theos", mis tähendab "suur". Selles ei tehta mingit vahet sõnade "Jumal" ja "Jahve" vahel. Ei ole selles eraldi märki selles suhtes, kuidas usklikud peaksid end nimetama kogudusena. Peetrus räägib usklikust inimesest kui "kristlasest" ennem kui "Jehoova inimesest" või mingisuguse temale teise lähedase sõnaga (1Peetruse 4:16). Nime "Jehoova" kasutamise liigne rõhutamine viitab Issand Jeesuse tegude ja koha väärituks muutmisele. Sellele sarnaselt omistavad paljud "evangeelsed kristlased" liiga suurt tähtsust Issand Jeesuse nimele ja kohale, mitte eraldades vajalikku tähelepanu palju tugevamale Jumala kohale.

Teised nimetused, mida kristlikud usklikud varasematest kommuunidest kasutasid endi suhtes, ilma "Jehoova" nime kasutamata olid:

-"Iisraeli kodakondsed" Efeslastele 2:12;

-"Esmasündinute pidulik kogu ning kogudus" Heebrealastele 12:23;

-"Issanda Jumala kogudus" Apostlite teod 20:28;

-"Elava Jumala kogudus, tõe sammas ja alustugi" 1Timoteusele 3:15;

-"Jumala koda" 1Timoteusele 3:15.