Kõrvalepõige 1: "Jumal On Vaim" (Johannese 4:24)

Peatükis 2 räägime me üksikasjalikumalt Jumala Vaimust. Praegu me võime üldistada arutlusi, mis on seal tehtud järgmisel viisil: "Jumala Vaim on Tema jõud või hingus, mille vahendusel Tema olemus ja iseloom avanevad inimestele nende tegude läbi, mida see Vaim teeb. Sel moel, fraas, "Jumal on Vaim" (Johannese 4:24), peab olema ülekantud vastaval kujul, kuna Tema Vaim väljendab Tema isikut.

Jumalal on mitmeid erinevaid iseloomustusi, näiteks:

"Meie Jumal on hävitav tuli" (Heebrealastele 12:29);

"Jumal on valgus" (1Johannese 1:5);

"Jumal on armastus" (1Johannese 4:8);

"Sõna (kreeka "logos"- plaan, kavatsus, idee) oli Jumal" (Johannese 1:1).

Sel moel "Jumal on" on Tema iseloomustus. Täiesti väär on tõestus, et abstraktne armastuse mõiste on "Jumal" ainult sellepärast, et meie arvame "Jumal on armastus". Me võime ükskõik keda nimetada "headus ise", kuid see ei tähenda, et see keegi ei ole füüsiline olevus - see on ilmse eksisteerimise tunnus, mis avab meile headuse.

Niisiis, kui Vaim on Jumala jõud, siis me loeme tihti, et Jumal saadab või suunab Oma Vaimu eesmärkide saavutamiseks, vastavalt Oma tahte ja iseloomuga. Temast isegi räägitakse kui Vaimu Loojast (Aamos 4:13). Rääkida, et Jumal on Tema Vaim puhtas otseses tautoloogia mõttes (öeldu kordamine teiste sõnadega). Tegelikkuses see eitab Jumala olemasolu.

On palju näiteid, mis tõestavad, et Jumal juhib ja suunab Oma Vaimu ja Tema eraldatust Oma Vaimust:" See (Jumal), kes pani tema (Jeesuse) sisse Oma Püha Vaimu" (Jesaja 63:11):

"Panen Oma Vaimu tema (Jeesuse) peale" (Matteuse 12:18);

"Isa taevast annab Püha Vaimu" (Luuka 11:13);

"Ma nägin Vaimu taevast alla laskuvat" (Johannese 1:32);

"Jumal ütleb, et ma valan Oma Vaimu kõige liha peale!" (Apostlite teod 2:17).

Tegelikult, tihedad viited "Jumala Vaimule" juba tunnistavad seda, et Vaim ei ole Jumal Ise. See erinevus Jumala ja Tema Vaimu vahel, kujutab endast järgmist raskust neile, kes usub, et Jumal on "kolmainsus", milles Jumal Isa samastub Jeesusega ja Püha Vaimuga. Kui see oleks nii ja kui mõelda, et Jumal ei ole isiksus, siis sellest järeldub, et Jeesus ei olnud ja ei ole nimelt olevus.

Kuid on tähtis ära märkida, et ebaisikuline Jumal teeb meie palve rumaluseks, kuna palve - on dialoog meie mõistuse ja Jumala vahel, kes eksisteerib meie teadvuses. Meile tuletatakse alalõpmata meelde, et me palvetame Jumalale, kellel on füüsiline asukoht taevas (Koguja 5:1; Matteuse 6:9; 5:16; 1Kuningate raamat 8:30), ja et Jeesus asub praegust Jumala paremal käel, edastades Talle meie palveid (1Peetruse 3:21; Heebrealastele 9:24). Kui Jumal ei oleks isik, siis sellistel värssidel ei oleks mõtet. Kuid kui me ainult kujutame enesele Jumalat ette reaalse armastava Isana, siis meie palve Temale muutub reaalseks ja tuntavaks - tõeliseks (faktiliseks) jutuajamiseks teise olevusega, kes, nagu me usume, võib meile vastata.