1.3 Jumala Nimi Ja Iseloom

Kui Jumal on olemas, siis tuleb arvestada, et Ta on välja töötanud mingi mooduse, et endast meile märku anda. Me usume, et Piibel on Jumala läkitus inimesele ja et selles me näeme avanevat Jumala iseloomu. Sellepärast ongi Jumala Sõna tema "seeme" (1Peetruse 1:23), sest, kui see avaldab mõju meie mõistusele, siis meie sees sünnib uus olevus, kes kätkeb enesesse Jumala iseloomujooni (Jakoobuse 1:18; 2Korintlastele 5:17). Sellepärast, mida rohkem me kogume enesesse Jumala Sõna ja mõistame Tema õpetust, seda enam me saame olla "Tema Poja näo sarnased" (Roomlastele 8:29), kes oma iseloomult oli Jumala laitmatuks kujuks (Koloslastele 1:15). Sellel põhineb Piibli osade ajalooline väärtus,nad on täis kirjeldusi sellest, kuidas Jumal kohtles inimesi ja rahvaid, kes ilmutasid alati ühtesid ja samu põhilisi tunnusjooni.

Vanajuudi keeles peegeldas inimese nimi tema tunnusjooni ja/või informatsiooni tema kohta. Mõningaid selgitavaid näiteid:

- "JEESUS" = "Päästja" - sest "ta päästab oma inimesed pattudest" (Matteuse 1:21);

- "AABRAM" = "Paljude Isa" - "Ma teen sind paljude rahvaste isaks" (1Moosese 17:5);

- "EEVA" = "Elav" - sest ta sai kõigi elavate emaks" (1Moosese 3:20);

- "SIIMEON" = "Kuulaja" - "Issand on kuulnud, et mind hüljati, ja andis mulle selle" (1Moosese 29:33).

Sellest tuleb järeldada, et nimed ja Jumala tiitlid annavad meile rohkesti informatsiooni Tema kohta. Kuna on mitmeid Jumala iseloomu ja kavatsuste aspekte, siis ei ole Tal õigupoolest mitte ainult üks nimi. Üksikasjalikku Jumala nimede õppimist on soovitav läbi viia peale ristimist. Edaspidine Jumala iseloomu tundma õppimine, nii nagu see väljendub Tema nimes, peab toimuma kogu meie elu vältel Issandas Jumalas. Allpool toodud andmed kujutavad endast ennekõike sissejuhatust antud teemasse.

Kui Mooses tahtis üksikasjalikumat teavet Jumalast, et kinnitada enda usku oma elu väga dramaatilisel perioodil, hüüdis Ingel "Jehoova" nime. "Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: "Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga ei jäta süüdlast karistamata" (2Moosese 34:5-7).

See - on selge tõendus, et Jumala nimed avavad Tema iseloomujooned. Nende nimede omamine Jumala poolt on kinnituseks, et Jumal on isiksus ja oleks rumal arvata, et higepuhangud omavad sellele iseloomulikke jälgi, mis võivad samuti areneda meie inimlikus soos.

Jumal valis välja ühe erilise nime, mille kaudu Ta oleks tahtnud olla tuntud ja mille järgi inimesed Teda meenutaksid; see on - üldistus, kokkuvõte, Tema kavatsus inimestega.

Iisraellased olid orjad Egiptuses ja vajasid, et Jumal tuletaks neile meelde Oma kavatsust nende suhtes. Moosesele anti käsk teha neile teatavaks Jumala nimi, et see aitaks neil leida motiveeringut Egiptusest lahkumiseks ja rännaku alustamiseks tõotatud maa suunas (vrd. 1Korintlastele 10:1).

Me peame samuti mõistma põhilisi printsiipe Jumala nime suhtes, enne kui me võtame vastu ristimise ja alustame meie rännakut Jumala Kuningriigi suunas.

Jumal ütles iisraellastele, et Tema nimi on Jahve, mis tähendab "Ma olen", või veel täpsemas tõlkes "Ma olen see, kes ma olen" (2Moosese 3:13-15). Seda nime laiendati seejärel mõningal määral: "Ja Jumal ütles Moosesele veel: ütle Iisraeli lastele nõnda:Issand Jumal (Jahve), teie vanemate Jumal, ilmutas mulle, Aabrami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal ... See on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve" (2Moosese 3:15).

Järelikult täielik Jumala nimi on

"ISSAND JUMAL"

Vana Testament oli kirjutatud suuremalt jaolt vanas juudi keeles ja iga tõlge paratamatult jätab välja või muudab palju detaile (üksikasju) kui asi jõuab vana-juudi sõnade tõlkimiseni, mis tähendavad Jumalat. Üks enamlevinud vanajuudi sõna, mida tõlgitakse nagu "Jumal", on sõna "elohim", mis tähendab "võimsad". "Unustamatu" Jumala nimi, mille järgi tahab Tema, et me Teda meenutaksime, on järelikult,

JAHVE ELOHIM mis tähendab,

see, kes tuleb avalikuks võimsate grupis.

Jumala eesmärgiks on seepärast oma iseloomu ja oma olemuse ilmutamine suures inimhulgas. Alludes Tema sõnale võime me arendada mõnd Jumala iseloomujoontest meis praegu, nii et väga kitsas mõttes ilmutab Jumal end tõelistes usklikes selles elus. Kuid Jumala nimi on ennustus ajast, mis saabub, kui maa täitub Tema sarnaste inimestega nii nagu iseloomult nii ka loomult (vrd. 2Peetruse 1:4). Kui me tahame assotseeruda (koonduda) Jumala kavatsustega ja saada nagu Tema, surematuks, omada igavest elu ja elada täielikus moraalses täiuses, siis me peame assotseeruma ka Tema nimega. Tee selleks kulgeb läbi ristimise, nimesse,mis on Jahve Elohim (Matteuse 28:19).See teeb meid ka Aabrami järelglasteks ("seemneks") (Galaatlastele 3:27-29), kellele oli tõotatud igavene pärimisõigus maale (1Moosese 17:8; Roomlastele 4:13), - "võimsate" grupi poolt ("elohim"), kelles kehastub Jumala nime ettekuulutus. Üksikasjalisemalt tuleb sellest juttu 3. peatükis.