1.2 Jumala Isiksus

Jumal - on reaalne, kombitav isiksus, kehaga, mis on meie omaga väliselt sarnane. Ja kristluse põhiline dogma - on see, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg. Kui Jumal ei oleks füüsiline isik, siis ei oleks Tal olnud võimalik omada poega, kes esindab "ta olemuse kuju" (Heebrealastele 1:3). Ja veel on raske ette kujutada omale isiksust, kellel on elav sugulus "Jumalaga", kui see "Jumal" on meie mõttelises teadvuses üksnes kui kämp vaimu, kes elutseb kusagil universumi tühjuses. Meelehärmi kutsub esile see fakt, et suuremal osal religioonidest on selline mittereaalne, mittekombitav ettekujutus Jumalast.

Jumal on niivõrd suur, meiega võrreldes, et saab mõistetavaks paljude inimeste püüd sellise usu poole, mis välistab võimaluse selliste selgete tõotuste mitte teostumiseks, et lõppude lõpuks me näeme Jumalat. Kuid selline usk on olemas ja see lähtub Jumala tundma õppimisest ja usust tema Sõnasse: "Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat" (Matteuse 5:8). "Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile annud, et meid hüütakse isegi praegu Jumala lasteks! Ja seda me olemegi; ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et Tema ilmudes (ilmutab end), oleme Tema sarnased, sest me näeme siis Teda nagu Tema on" (1Johannese 3:1,2).

Ja Tema (Jumala) sulased teenivad Teda. Ja nad näevad Tema palet, ja Tema nimi on nende otsaesisel" (Ilmutuse 22:3,4).

Selline imeväärne lootus, kui me ainult siiralt usume sellesse, hakkab avaldama tohutut mõju meie elule: "Nõudke rahu kõikidega ja pühitsust; ilma selleta ei saa ükski Issandat näha" (Heebrealastele12:14).

Meie "näeme siis Teda nagu Tema on. Ja igaüks, kellel on niisugune lootus Tema peale, puhastab ennast, nõnda nagu Temagi on puhas" (1Johannese 3:2,3).

Selles elus jääb meie ettekujutus Taevasest Isast väga ebatäiuslikuks, kuid läbi pilkase pimeduse võime me loota, et lõpuks siiski me kohtame Teda. Meie füüsiline nägemus Temast, kahtlematult, vastandub vaimse kujutlusega Temast. Nii võis ka Iiob lõpututest inimlike kannatuste sügavustest tunda rõõmu täielikust isiklikust sugulusest Jumalaga, mida ta lõplikult mõistab viimasel päeval: "Tema jääb viimasena põrmu peale seisma (s.t. peale surma), kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat, Teda, keda ma ise näen, keda näevad mu omad silmad aga mitte mõne võõra!" (Iiob 19:25-27).

Ja apostel Paulus hüüdis teisest valu ja segaduse elust:"Nüüd me näeme nagu peeglist tuhmi kujutist, aga siis palgest palgesse" (1Korintlastele13:12).

VANA TESTAMENDI TUNNISTUS

Uue Testamendi tõotused, mille alustugedeks on suuremalt jaolt Vana Testamendi tunnistused, räägivad Jumalast kui kehalisest isikust. Ei ole sugugi liialdus, ütlemine, kui tähtis on tunda Jumala loomust, et omandada tõelist arusaamist religioonist, mis põhineb Piibli õpetusel. Vanas Testamendis räägitakse pidevalt Jumalast kui isiksusest. Isiklikud suhted Jumalaga, millest räägitakse nii nagu Vanas nii ka Uues Testamendis, on unikaalseks ilminguks tõelise kristlase lootusele. Allpool toodud näited on eredaks tunnistuseks, mis kinnitavad Jumala, kui kehalise isiksuse olemasolu:

- "Ja Jumal ütles: Tehkem inimesed oma näo järele, meie sarnaseks" (1Moosese 1:26).

Niisiis, on inimene loodud Jumala kuju ja sarnasuse järgi, nii nagu see ilmneb Inglite kaudu. Need sõnad ei saa kõlada inimese vaimse kuju kohta, sest loomise järgi on meie mõistus täielikult eemaldatud Jumalast ja mitmes suhtes on ta fundamentaalselt vastupidine Tema õiglusele: "Minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed; Sest otsegu taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad, kui teie mõtted!" (Jesaja 55:8,9). Järelikult kuju ja sarnasus, mida me jagame Jumalaga, peavad olema füüsilisel kujul. Kuna iganes nähti Ingleid maa peal, kirjeldati neid alati kui inimesi. Nii näiteks võttis Aabram vastu Ingleid, mõeldes seejuures, et tema ees seisavad tavalised inimesed. See, et meid on loodud Jumala kuju järgi, ei tähenda kahemõtteliselt, et me võime teha mingisuguse järelduse sellest reaalsest objektist, kelle sarnased me ise oleme. Ja Jumal, keda me peegeldame, ei kujune mingiks ähmaseks olevuseks, keda ei või enesele ette kujutada.

- Inglid ise on Jumala peegelduseks. Nii võis Jumal öelda Moosese kohta: " Temaga ma räägin suust suhu, ilmsi, ja tema võib vaadata Jehoova kuju!" (4.Mooses 12:8). See kuulub Moosese juhatuse juurde, mis Ingli kaudu anti, kellel oli Issanda nimi (2Moosese 23:20,21). Kui Ingel oli Issanda kujuline, siis sellest järeldub, et Jumalal on samasugune välimus nagu Inglitelgi, see tähendab, füüsiliselt inimese kujuline, kuigi mõõtmatult kõrgema loomusega kui liha ja veri. "Ja Issand kõneles Moosesega palgest palgesse, nagu räägiks mees oma sõbraga." (2Moosese 33:11; 5Moosese 34:10). Issand Jumal ilmutas end oma Inglites, kelle nägu ja suu olid Issanda enese näo ja suu sarnased.

Selle tulemusel, et meil on Jumala sarnane kuju, "Ta teab, millist tegu me oleme" (Laulud 103:14). Ta tahab, et me tunneksime Teda kui kehastunud isiksust, kui Isa, kelle poole me võime pöörduda. Selle kaudu saavad selgeks ka paljud viited Jumala kätele, silmadele jne. Kui Jumal oleks kämp mingit ollust , kes asub kusagil pilvede peal, mis peaks olema meie ettekujutus Jumalast, kui me keelduksime tunnistamast tema isiksust, siis viiksid need viited inimesed eksiteele ja neil ei oleks mingit kasvatuslikku tähendust.

- Jumala koha olemasolu kirjeldused näitavad selgelt, et Jumalal on oma asukoht: "Jumal on taevas" (Koguja 5:1); "Ta on vaadanud oma pühast kõrgusest, Issand on taevast vaadelnud ilmamaad" (Laulud 102:20); "Kuule sina taevast, oma asupaigast" (1Kuningate 8:39). Ja veel iseloomulikum, kui kõik see, mida me loeme on, et Jumalal on "aujärg" (2Ajaraamat 9:8; Laulud 11:4; Jesaja 6:1; 66:1). Sellist keelt on raske kasutada määratlematu olendi kohta, kes asub kusagil taevalaotuses.

- Jesaja 45 salmid on täis avalust, mida teeb Jumal enese lülitamiseks Oma Rahva tegemistesse: "Mina olen Issand ja kedagi teist ei ole ...mina, Issand Jumal, teen kõike seda! ... Mina, Issand, olen selle loonud ... Häda sellele, kes riidleb oma valmistajaga - ... Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred." See viimane lause kriipsutab eriliselt alla Jumala isikulist olekut - Ta tahab, et inimesed pöörduksid Tema poole, et mõista Tema otsest tähttähelist eksisteerimist usu silmadega.

- Jumal avaneb meile kui kõike andestav Jumal. Aga andestus võib lähtuda ainult isikult: see on mõistuslik tegevus. Taavet oli Jumalale meelepärane inimene (1Kuningate 3:14). See näitab, et Jumalal on mõistus (süda), mida inimesel on võimalik jäljendada teatud piiratud suuruseni, kuigi inimene oma loomu poolest ei ole Jumalale hingelähedane. Sellised värsid nagu: "Ja siis Issand Jumal kahetses, et Ta inimese oli teinud maa peale, ja Ta süda valutas" (1Moosese 6:6) näitavad, et Jumal on pigem elav olend kui abstraktne vaimupuhang atmosfääris. See aitab meil mõista, kuidas me saame tegudes meeldida (meele järele olla) või mitte olla Talle meele järele, nagu seda teeb laps oma Isa suhtes.

KUI JUMAL EI OLE ISIKSUS ...

Kui Jumal ei oleks reaalne isiksus, siis oleks raske mõista vaimsuse kategooriat. Kui Jumal on täielikult õiglane, kuid ei oleks materiaalne substans, siis me ei saaks reaalselt vastu võtta Tema õiglust, mida Ta ilmutab inimeste suhtes. Nii nagu kristlusest taganejad nii ka juutlusest taganejad kinnitavad, et Jumala õiglus tuleb meie ellu ähmase "Püha Vaimu" vahendusel, mis mingil moel loob meis Jumala austuse kuju, mis on Temale vastuvõetav. Omakorda, kui me tunnistme isiksuse olemasolu, keda nimetatakse Jumalaks, siis me võime Tema abiga ja Tema sõna mõju all, läbi viia tööd meie iseloomu parandamiseks, kuid samuti arendada endas Jumala iseloomujooni.

Jumala eesmärk seisneb selles, et näidata Ennast paljudes meeldivates olevustes. Tema unustamatu (meldejääv) nimi,Jehoova Elohim, annab tunnistust sellest (umbkaudses tõlkes tähendab see "see, kes saab kõikvõimsaks"). Kuid tasu kirjeldused siira usu eest tulevases Jumala Kuningriigis maa peal, näitavad, et sellised usklikud saavad tunda kehalist eksistentsi, kuid nad ei hakka tundma inimliku natuuri nõrkusi. Iiob igatses "viimse päeva" järele, mil tal saab olema oma ülestõusnud keha (Iiob 19:25-27). Aabram peaks olema üks neist, kellest räägitakse selles salmis: "Paljud neist, kes magavad mulla põrmus, ärkavad ... igaveseks eluks" (Taanieli 12:2), et ta saaks kätte tõotuse igavesele pärandusele, Kaananimaale, reaalsele kohale maa peal (1Moosese 17:8). "Tema vagad hakkavad valjusti hõiskama! ... Vagad ilutsegu au sees, nad hõisaku oma voodites! .. et saata täide kirjutatud kohtuotsus!" (Laulud 132:16; 146:5,9). Nii, nagu juutide võimetus, nii ka mittejuutide võimetus, aru saada sellesarnastest lõikudest, niisamuti nagu tähttähelisest tõotuste tähendusest, mis anti Aabramile, on toonud vale arusaamani "surematust hingest" kui reaalse inimese eksisteerimise vormist. Selline idee on täielikult ilma jäetud Piibli toetusest. Jumal - on surematu. Tema on kuulus elusolend, ja Ta avab oma eesmärgi nii, et mehed ja naised võiksid olla kutsutud eluks Tema tulevases Kuningriigis sellel maal ja tema tunnuste jagamisel, mida väljendatakse kehalises vormis.

Sellest järeldub, et ei ole mõistlikku kontseptsiooni Jumala austamise religioonile või isikliku suguluse määratlemisele Jumalaga, seni, kuni ei ole tunnistatud, et Jumal on Isiksus, et meie kujutame Tema füüsilist kuju, kuigi mitte väga täiuslikku kuju ja et meil on tarvis arendada Tema mõttelist kuju, nii et me saaksime täielikult vastu võtta Tema füüsilise kuju Jumala Kuningriigis. Nii et palju mõtteid ja lohutust võib ammutada katkenditest, mis räägivad Jumalast kui armastavast Isast, kes manitseb meid, nagu isa manitseb oma poega (näit. 5Moosese 8:5). Alltekstis, Kristuse kannatustest loeme, te Jehoova arvas heaks teda alandada" (Jesaja 53:10), kuigi ta "kisendas" oma Jumala poole ja "Ta kuulis mu häält, ja mu appihüüd tungis Ta palge ette, Ta kõrvu" (Laulud 18:6). Jumala poolt Taavetile antud tõotus "seemne" kohta, kes saab olema Jumala Poeg, vajas imelist sündi. Kui Jumal ei oleks olnud isiksus, ei oleks Ta saanud omada poega.

Õige Jumala mõistmine kujutab endast võtit, mis avab paljud teised eluliselt tähtsad Piibli Õpetuse valdkonnad. Kuid nagu üks vale viib teiseni, nii ka ebaõige kontseptsioon Jumalast, varjutab Tõe süsteemi, mida sisaldab Püha Kiri.

Kui te leidsite selle osa raamatust veenva olevat või kasvõi osaliselt veenva, siis kerkib esile küsimus: "Kas te ikka tunnete Jumalat?"

Allpool vaatleme me Piibliõpetust Tema kohta.