"Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu! ... Ma olen taevast alla tulnud" (Johannese 6:33,38).
Neid, kuid samuti ka teisi nende sarnaseid sõnu on kasutatud vääralt valeideede algatamiseks, et Jeesus eksisteeris füüsiliselt Taevas enne oma sündi. Kuid siin tuleks pöörata tähelepanu järgnevatele momentidele:
1. Kolmainsuse dogmadesse uskujad võtavad neid sõnu tähttäheliselt oma doktriini kinnitamiseks. Kuid kui me suhtume neisse vastaval moel, siis see tähendab, et me tunnistame Jeesuse hõljumist mingisugusel kujul taevas, mis teeb mõttetuks kõik Tema sõnad sellest, et Ta oli eostatud Maarja üsas. Johannese 6:60 rääkides taevamannast, hüüab: "Kuidas vöib seda kuulda?", see tähendab, annab mõista, et sõnu mannast tuleb mõista metafoorilises mõttes.
2. Johannese 6. peatükis selgitab Jeesus, et manna kujutab mingil moel Teda ennast. Sõnu sellest, et manna tuli Jumalalt, tuleks mõista selliselt, et selle ilmumise eest maale vastutab Jumal, Ta ei lahkunud füüsiliselt Jumala troonilt Taevas. Samuti tuleb mõista ka sõnu Kristuse tuleku kohta Taevast. Ta oli loodud maa peal Pühast Vaimust, kes mõjustas Maarjat (Luuka 1:35).
3. Jeesus ütleb: "Leib, mille mina annan, on minu liha" (Johannese 6:51). Kolmainsuse pooldajad kinnitavad, et Taevast tuli alla "jumalapoolne" Jeesuse osa. Kuid Jeesus kinnitab, et "Tema "liha" - on leib, mis on Taevast tulnud". Taolisel kujul samastab Ta leiba Taevast, iseendaga, nagu "inimese pojaga" (Johannese 6:62) aga mitte "Jumala ja Pojaga".
4. Sellessamas lõigus Johannese 6. peatükis sisaldub tõsine kinnitus, et Jeesus ei olnud võrdne Jumalaga. Sõnad "elav Isa on mind läkitanud" (Johannese 6:57) näitab, et Jeesus ei aseta end ühele pulgale Jumalaga; aga sõnad "mina elan Isa läbi" (Johannese 6:57) tähendavad vaevalt "ühtset igavikku", millest räägivad kolmainsuse pooldajad.
5. Võib küsida: "Kuna ja kuidas Jeesus "tuli alla Taevast?". Kolmainsusesse uskujad kasutavad värsse Johannese 6. peatükist "kinnituseks", et Jeesus tuli Taevast alla oma sündimisega (värss 33,500, justkui oma katkematu elu protsessi käigus. Rääkides Jeesuse jumalikust annist, ütles Jeesus ise: "minu Isa annab teile tõelise leiva taevast" (värss 32). Samal ajal kui Jeesus lausus neid sõnu, Ta tuli juba "alla" selles mõttes, et Ta oli Jumalast saadetud, selle tagajärjel võis Ta rääkida endast, kasutades tegusõnu mineviku ajavormis: "Mina olen elav leib, mis taevast on alla tulnud" (värss 51). Kuid Ta räägib samuti taevast "langevast" leivast oma surma näol ristil: "Leib, mille mina annan, on minu liha, mille annan maailma elu eest" (värss 51). Niisiis räägib Jeesus siin sellest, et Ta tuli juba taevast alla, et Ta on veel "tuleku" protsessis ja et kõik peab veel "toimuma" tema surmas ristil. Ainult see üks fakt kinnitab, et "langemine" käib Jumala enese ilmutamise kohta ja mitte üksnes Kristuse sünni kohta. Uues Testamendis kinnitatakse seda veenvalt kõigi viidetega Jumala "langemisele", seejuures omab sõna "langemine" sama tähendust, millest me just äsja rääkisime. Nii nägi Jumal oma rahva viletsat olukorda Egiptuses ja "tuli alla", et teda päästa, kasutades selleks Moosest. Ta nägi samuti orjalikku suhtumist patule ja "tuli alla" või ilmutas End, saates Jeesuse kui võrdväärse Moosesele, et viia meid välja orjusest.
