7.3 Kristuse Koht Jumala Plaanis

Jumal ei tee Oma plaane kiirustades ja ei kavatse neid täiendada aja möödudes. Tal oli olemas valmis plaan juba maailma loomise momendist (Johannese 1:1). Ja juba algusest peale oli Tema plaanis soov Pojast. Terve Uus Testament räägib Jumala plaanist Kristuses pääsemise erinevatest külgedest.

Me märkisime tihti, et tõotuste kirjeldustes, tarkade ennustustes ja Moosese Seaduse artiklites, Uues Testamendis, avanevad pidevalt Jumala kavatsused Kristuses. Jumal viis lõpule maailma loomise, sest Ta teadis, et Ta saab Poja. Kristuse kaudu kulgevad inimajaloo sajandid, mille lõi Jumal (Heebrealastele 1:2). Sellest järeldub, et Jumala ilmutus inimesele, toimib paljude aastate vältel, nagu sellest räägitakse Vanas Testamendis, mis on täis viiteid Kristusele.

Meil on endale isegi ette kujutada raske Kristuse suurust ja Tema erilist suurt tähendust Jumalale. Õige oleks öelda, et Kristus eksisteeris Jumala mõtetes päris algusest peale, kuigi Ta ilmus füüsilisel kujul ilmale Maarjast sündinuna. Värsid Heebrealastele 1:4-7,13,14 rõhutavad, et Kristus ei olnud Ingel, ja vaatamata sellele, et Oma surelikus elus oli Ta väiksem Inglitest (Heebrealastele 2:7), oli Ta kuulsus palju suurem kui nende oma, sest Ta oli "ainusündinud Jumala Poeg" (Johannese 3:16). Nagu me ülalpool märkisime on Evangeeliumis öeldud, et ainsaks eksisteerimise vormiks on eksisteerimine kehalisel kujul, sellepärast ei eksisteerinud Kristus kui "vaim" enne oma sündi. 1Peetruse 1:20 värsis on Kristuse sünni kohta öeldud, "kes küll oli ette määratud enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud ilmsiks teie pärast".

Jeesusele oli eraldatud keskne koht Evangeeliumis "mille Jumal on enne tõotanud oma prohvetite kaudu pühades kirjades, oma Pojast - kes liha poolest on sündinud Taaveti soost ja pühaduse vaimu poolest on seatud surnuist ülestõusmise läbi Jumala Pojaks väes" (Roomlastele 1:1-4). Üldistatud kujul näeb Kristuse kuulutamine välja niimoodi:

1. Ettekuulutused Vanas Testamendis, see on Jumala plaanis;

2. Sündinud füüsilisel kujul neitsist, kui Taaveti seeme;

3. Tänu oma laitmatule iseloomule ("pühaduse vaimule"), mis oli nähtav Tema sureliku elu vältel;

4. Ta oli üles tõstetud ja kuulutatud rahva hulgas Jumala Pojaks vaimuannetega apostlite jutlustes.

JUMALA ETTENÄGELIKKUS

Kui me tunnistame postulaati, et Jumal teab kõike, mis saab toimuma tulevikus, siis on meil märksa kergem mõista küsimust Kristuse asukoha asetusest Jumala plaanis, päris maailma loomise algusest. Jumalal on absoluutne ettenägemisvõime. Ta võib mõelda ja rääkida tulevastest asjadest kui reaalsusest, kuigi nad tegelikult ei eksisteeri praegusel momendil (Roomlastele 4:17). Sellepärast võib Ta nii öelda: "Ma kuulutan algusest alates lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud, kes ütleb: Minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan!" (Jesaja 46:10).

Issanda sõna ennustas Kristust päris algusest peale. Ta oli alati Jumala plaanis ja on täiesti arusaadav, et mingil ajal pidi Kristus füüsiliselt sündima. Jumal täitis oma tõotuse Kristuses. Jumala ettenägelikkuse täpsus peegeldub Tema sõna ustavuses. Juudi piiblikeeles on niinimetatud "prohvetlik olevik". See kasutab mineviku vormi tulevaste sündmuste kirjeldamiseks, mida Jumal on tõotanud. Samal ajal olevikku (käesolevat aega) võib kasutada tuleviku tähenduses, nagu näiteks: "Taavet ütleb : "Siin olgu Jumala koda" (1Ajaraamat 22:1), kuna koda oli veel alles lubadus Jumala poolt. Selline oli tema usk Jumala sõna tõotustesse, et Taavet kasutab käesolevat aega (olevikku) tuleviku tähenduses. Jumal oli nii kindel, et Ta täidab oma tõotused Aabramile, et ütles talle: "Sinu soole Ma annan sellesinase maa" (1Moosese 15:18 ja see oli öeldud ajal kui Aabramil ei olnud seemet (last). Enne järglaste sündimist (Iisak,Kristus) tõotas Jumal: "Mina olen sind pannud paljude rahvaste isaks!" (Roomlastele 4:17). Faktiliselt rääkis Jumal olematust kui olemasolevast, täitunust.

Ühe oma kuulutuse ajal ütles Kristus, et Jumal "on kõik annud Tema (Kristuse) kätte" (Johannese 3:35), kuigi nende sõnade väljaütlemise hetkel ei olnud asi veel nii. "Kõik Sa panid Tema (Kristuse) jalge alla ... ". Aga me ei näe veel kõike temale alistatuna" (Heebrealastele 2:8).

Jumal rääkis oma päästmise plaanist Kristuse kaudu "nõnda nagu Ta maailma ajastu algusest on rääkinud oma pühade prohvetite suu kaudu" (Luuka 1:70). Selle pärast, et need inimesed olid nii lähedalt seotud Jumala plaaniga, räägitakse neist nii nagu nad oleksid tõesti eksisteerinud päris alguses, kuigi see ei olnud nii. Selle asemel võime me öelda, et prohvetid olid Jumala plaanis päris algusest. Esimeseks näiteks on prohvet Jeremija. Jumal ütles talle: "Enne kui Ma sind emaihus valmistasin, tundsin Ma sind, ja enne kui sa emaihust väljusid, pUhitsesin Ma sind: Ma panin sind rahvaile prohvetiks!" (Jeremija 1:5). Nii et Jumal teadis kõike Jeremija kohta, isegi enne tema sündimist. Selle sarnaselt võis Jumal räuakida Pärsia kuningast, enne tema sündi, lausudes sõnu, mis tähendavad, et ta nagu oleks siis juba olemas olnud (Jesaja 45:1-5). Värsid Heebrealastele 7:9, kujutavad endast selle keele teist näidet - rääkida inimeste olemasolust,kes ei ole veel sündinud.

Niisamuti nagu räägitakse Jeremijast ja prohvetitest kui enne sündi olemas olevatest, nende osaluse tõttu Jumala plaanis, nii räägitakse ka tõelistest usklikest, kui juba siis olemas olnutest. On selge, et meid ei olnud siis füüsiliselt olemas, olime üksnes Jumala mõtetes.

Jumal "päästis meid ja kutsus püha kutsega ... oma nõu ja armu järele, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu" (2Timoteuse 1:9). Jumal "on meid valinud Tema (Kristuse) sees enne maailma rajamist ... meid ette ära määrates lapseõiguse osaliseks ... oma tahtmise heaksarvamisel" (Efeslastele 1:45). Kogu idee sellest, et inimesed olid juba varakult Jumalale teada -tuntud kõige algusest peale ja olid ära "märgitud" (määratud) päästele, näitab, et nad eksisteerisid Jumala mõtetes päris maailma loomise alguses (Roomlastele 8:27; 9:23).

Kõige selle valgusel, ei ole imekspandav, et Jumala plaani täitumiseks oli Kristusest vaja rääkida algusest peale kui Jumala mõtetes olemasolevast, kuigi füüsiliselt ei saanud Ta eksisteerida. Ta oli "tall, nurgakivi maailma loomisest" (Ilmutuse 13:8). Jeesus ei surnud siis otseselt; Ta oli "Jumala tall", kes toodi ristil ohvriks umbes 4000 aasta ringis peale seda (Johannese 1:29; 1Korintlastele 5:7). Samal moel nagu Jeesus oli valitud päris maailma algusest (1Peetruse 1:20), nii olid ka usklikud valitud (Efeslastele 1:4; sama kreekakeelset sõna "valitud" kasutatakse nendes värssides).