Piibli Alused Peatükk 7.1 - Vana Testamendi Kuulutus Jeesusest

PIIBLI Alused
Peatükk 7: Jeesuse Päritolu
Vana Testamendi Kuulutus Jeesusest | Sündimine Neitsist | Kristuse Koht Jumala Plaanis | "Alguses Oli Sõna" (Johannese 1:1-3) | Kõrvalepõige (Ajalooline Jeesus, "Ma Tulin Taevast Alla", Kas Jeesus Lõi Maa ?, "Enne Kui Aabram Sündis, Olin Mina" (Johannese 8:58), Melhisedek) | Küsimused

7.1 Vana Testamendi Kuulutus Jeesusest

Peatükis 3 selgitati, kuidas Jumala kavatsus inimeste päästmisest koondus Jeesusele Kristusele. Tõotuses, mis Ta andis Eevale, Aabramile ja Taavetile, räägiti Jeesusest kui nende otsesest järeltulijast. Tegelikult on kogu Vana Testament suunatud Kristuse tuleku ettekuulutusele. Moosese seadus, millest iisraellased oleksid pidanud kinni pidama, kuni Kristuse ilmumiseni, ennustas pidevalt Temast: "Käsk on saanud meie kasvatajaks Kristuse poole" (Galaatlastele 3:24). Nii pidi juut Lihavõtteks tapma talle, kellel ei oleks ainsatki viga (2Moosese 12:3-6). See talleke kujutas endast Jeesuse ohvrit: "Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu" (Johannese 1:29; 1Korintlastele 5:7).

Veatu ja puhas seisund, mida nõuti loomadelt, keda toodi ohvriks, andis tunnistust Jeesuse laitmatust iseloomust (2Moosese 12:5; võrdle 1Peetrse 1:19).

Laulud ja Vana Testamendi ettekuulutused kubisevad arvukatest ennustustest selle kohta, milline saab olema Messias. Erilist tähelepanu eraldavad nad sellele, kuidas Ta sureb. Juudalaste keeldumine, tunnistada Messiase surma ideed, võib olla seletatav üksnes nendele ettekuulutustele tähelepanu mittepööramisega, nende eiramisega. Allpool toome neist mõningad ära:

VANA TESTAMENDI ENNUSTUSED	TEOSTUS KRISTUSES
"Mu Jumal, mu Jumal, (kuuluta mulle) miks Sa mind maha jätsid?" (Laulud 22:1).	Just samasuguseid sõnu kasutas Kristus ristil (Matteuse 27:46).
Aga mina olen ussike ja ei mitte mees, inimeste teotus ja halb rahva meelest. Kõik, kes mind näevad, irvitavad mind; nad ajavad suu ammuli, vangutavad pead: "Ta on kõik veeretanud Jehoova peale; see päästku ta, kiskugu Ta välja hädast, sest Tal on ju Temast hea meel!" (Laulud 22:7-9).	Iisraellased pilkasid Jeesust ja naersid Tema üle (Luuka 23:35); nad vangutasid päid (Matteuse 27:39) ja rääkisid seda, kui Tema rippus ristil (Matteuse 27:43). See teostus kui Jeesusel oli ristil janu (Johannese 19:28).
"Mu keel on kinni suulae küljes ... nad uuristavad mu käsi ja jalgu" (Laulud 22:16,17).	Käte ja jalgade uuristamine kuulub füüsilise moodusena ristilöömise juurde. Nende sõnade täpne täitumine on näidatud Matteuse 27:35-s.
"Nad jagavad mu riided eneste vahel ja heidavad liisku mu kuuele" (Laulud 22:19).	The precise fulfilment of this is found in Matt. 27:35.

Pöörake tähelepanu sellele, et värss 22:22 sobib eriti Jeesuse kohta värsiga Heebrealastele 2:12-s.

"Ma olen jäänud võõraks oma vendadele ja tundmatuks oma ema lastele. Sest püha viha Su koja pärast on mind ära söönud" (Laulud 69:9-10).	Need sõnad kirjeldavad võõrastustunnet oma juutidest vendadelt ja oma perelt (Johannese 7:3-5; Matteuse 12:47-49).
"Nad andsid mulle süüa mürkrohtu (sappi) ja mu janus jootsid nad mind äädikaga" (Laulud 69:22).	See toimus sel ajal kui Kristus oli ristil (Matteuse 27:34).

Kogu Jesaja 53 peatükk kujutab endast ebatavalist ettekuulutust surmast ja Kristuse ülestõusmisest; iga tema värss vastas täpselt sellele, mis toimus tegelikkuses. Allpool antakse ainult kaks näidet sellest peatükist:

"Nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes oma niitjate ees on vait, nõnda ei avanud Ta oma suud" (Jesaja 53:7).	Kristus, Jumala Ingel, oli vait kohtus Tema üle (Matteuse 27:12-14).
"Temale anti haud õelate juure, kuid Ta maeti rikka mehe hauda" (Jesaja 53:9).	Jeesus löödi risti röövlitega koos (Matteuse 27:38), kuid Tema maeti rikka mehe hauda (Matteuse 27:57-60).

Seepärast ei ole imekspandav, et Uus Testament meenutab meile seda, et Vana Testamendi "seadus ja prohvetid" on meile Kristuse mõistmise aluseks (Apostlite teod 26:22; 28:23; Roomlastele 1:2,3; 16:25,26). Jeesus ise hoiatas, et kui me ei mõista õieti "Moosest ja prohveteid", ei suuda me Teda mõista (Luuka 16:31; Johannese 5:46-47).

See fakt, et Moosese seadus osutas Kristusele, kui prohvetid Teda ennustasid, on selle küllaldaseks tõestuseks, et Jeesus ei eksisteerinud füüsiliselt enne oma sündimist. Vale doktriini, justkui Kristus oleks "eksisteerinud" enne oma sündimist, teevad alusetuks korduvad tõotused sellest, et Temast saab Eeva seeme" (järeltulija), Aabrami seeme ja Taaveti seeme. Kui Ta oleks juba taevas olemas olnud sel ajal kui anti see tõotus: "Ma lasen tõusta sinu järglase pärast sind, kes väljub sinu niudeist ... Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks" (2Saamueli 7:12,14). Pöörake tähelepanu siin kasutatavale tuleviku ajavormile. Kui on teada, et jumal saab olema Kristuse Isaks, siis pole võimalik ette kujutada, et Jumala poeg oleks olnud tol ajal juba olemas, kui see tõotus anti. Fraas sellest, et see seeme "väljub sinu niudeist", näitab, et temast saab otseselt Taaveti füüsiline järglane. "Jehoova on vandunud Taavetile tõtt, ... Su ihu soost ma panen ühe su aujärjele" (Laulud 132:11).

Saalomon oli esimene, kellele võis langeda selle tõotuse täitumine, kuid kuna ta oli juba füüsiliselt olemas sel ajal, kui see tõotus anti (2Saamueli 5:14), siis peamiseks kelle kohta see tõotus käis oli Taaveti järglane ja Jumala Poeg - Kristus (Luuka 1:31-35). Mina "lasen tõusta Taavetile ühe õige võsu" (Jeremija 23:5) see tähendab Messiase.

Tuleviku aja vormi kasutatakse samuti ka teistes ettekuulutustes, mis käib Kristuse kohta. Värsis "ma äratan neile (iisraellastele) ühe prohveti nende vendade keskelt (Moosese omadest)" (5Moosese raamat 18:18), sõna "prohvet" selgitatakse nagu Jeesus. "Neitsi saab käima peale ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel" (Jesaja 7:14). On selge, see oli täitunud Kristuse sündimisega (Matteuse 1:23).