3.2 Tõotused Eedenis.

Liigutav jutustus inimese langemisest on toodud 1Moosese raamatu 3. peatükis. Madu oli neetud selle eest, et ta tõlgendas valesti Jumala Sõna ja viis kiusatusse Eeva, et ta ei alluks sellele sõnale. Oma allumatuse eest said mees ja naine karistada. Kuid lootuskiir ilmub sellesse pimedasse pilti, kui Jumal räägib maole:

"Ja ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad" (1Moosese 3:15).

See salm on väga lakooniline; me püüame anda sellesse kuuluvatele erinevatele sõnadele määratlust (definitsiooni). Sõna "seeme" all mõeldakse järeltulijat või last, aga teda võib seostada ka inimestega, kundlaksmääratud "seemnega". Hiljem me näeme, et Aabrami seemneks oli Jeesus (ptk. 3:16), kuid kui me seisame Kristuses ristimise läbi, siis saame ka meie seemneks (Galaatlastele 3:27-29). Sõna "seeme" võib samuti väljendada ka seemne ideed (1Peetruse 1:23). Tõeline seeme omab oma isa iseloomujooni.

Mao seeme käib seepärast seemne kohta, sest tal on pärilik sarnasus maoga, sest ta:-

- moonutab Jumala Sõna

- valetab

- juhib teisi pattu.

Kuuendas peatükis näeme, et otseses tähenduses ei peeta silmas inimest, kes seda teeb, kuid meie sees on

- "meie vana inimene" keha (Roomlastele 6:6)

- "vaimne inimene" (1Korintlastele 2:14)

- "vana inimene, lagunev ahvatlevates kiusatustes" (Efeslastele 4:22)

- "vana inimene oma tegudega" (Koloslastele 3:9).

See patu "inimene", kes asub meie sisemuses, on piibli "kurat", mao seeme.

Naise seeme tähendab erilist individuaalset isikut - "sina (mao seeme) salvad teda kannast" (1Moosese 3:15). See inimene hakkab pidevalt mao seemet purustama, s.o., patt - tema "purustab su pea". Löök mao pea pihta, tähendab surmavat lööki, kuna maol on süda peas. Ainuke inimene, kes oli tõeline kandidaat naise seemnele, oli Issand Jeesus Kristus.

"Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, kes hävitas surma (ristil) ja järelikult patu jõu (Roomlastele 6:23) ja on toonud valge ette elu ja kadumatu põlve, evangeeliumi kaudu" (2Timoteusele 1:10).

"Jumal läkitas Oma Poja patuse liha kujul ja patu pärast ning mõistis patu hukka liha sees", see tähendab piibli kuradi, mao seemne (Roomlastele 8:3).

Jeesus ilmus selleks, et võtta meie patud" (1Johannese 3:5).

"Sa pead temale nimeks panema Jeesus (Päästja); sest tema päästab oma rahva nende pattudest" (Matteuse 1:21).

Jeesus oli tõesti sündinud naisest (Galaatlastele 4:4); ta oli Maarja poeg, kuid tema isaks oli Jumal. Selles tähenduses oli ta naise poeg, kuigi oli loodud Jumala poolt sellisel viisil, nagu ei oldud loodud ilmas ühtki teist inimest. Naise seeme võib aegajalt nakatuda patust, mao seemnest - "sa salvad tema kanda" (1Moosese 3:15). Mao hammustus kannast, kujutab endast tavaliselt kerget haava, võrreldes surmava löögiga mao pea pihta. Paljudel meie väljenditel on juured piiblist; sõnad "löö teda vastu pead" (see on peata täielikult või lõpeta midagi), nähtavasti, mõeldakse selles ennustuses Jeesust, kes lööb madu pähe. Patu hukkamõist, mao seemne hukkamõist oli teostunud ennekõike läbi Kristuse ristisurma. Pöörake tähelepanu, et ülalpool tsiteeritud värsid räägivad Kristuse võidust mineviku vormis. Ajutine haav kanda, mis löödi Jeesusele, on järelikult viide tema kolmepäevasele surmale. Tema ülestõusmine kinnitas, et see oli üksnes ajutine haav, võrreldes surmava löögiga, mille ta andis patule. On huvitav märkida, et piiblivälised, ajaloolised andmed märgivad, et ristisurma ohvrid löödi naeltega läbi kandade puust alusele. Sel moel oli Jeesust "salvatud kanda" oma surma läbi. Joosua 53:4,5 salmid räägivad, et Kristus oli "nõustunud" Jumalaga oma surmaga ristil. See käib vahetult ettekuulutuse kohta 1Moosese 3:15, mis räägib sellest, et Kristust salvab mao seeme. Jumal lõi kurja, vahendiks, mille kaudu katsetada Kristust. Teda kirjeldatakse siin kui Kristuse andjat piinadesse (Jesaja 53:10), kes juhib kurjuse jõude, mis piinasid Tema Poega. Samal viisil loob Jumal vahendajana kurja, allutades katsumustele igaühe Oma lastest.

KONFLIKT TÄNAPÄEVAL

Teil võib tekkida küsimus:"Kui Jeesus purustas patu ja surma (mao seemne), siis, miks need nähtused ikka veel eksisteerivad praegu?" Vastus seisneb selles, et ristil hävitas Jeesus patu jõu iseeneses: ettekuulutus 1Moosese 3:15 räägib ennekõike konfliktist Jeesuse ja patu vahel. Nüüd tähendab see seda, et kuna Kristus kutsub meid ühinema tema võiduga ,siis võime me lõpptulemuseks samuti võita patu ja surma. Kuigi patule ja surmale allutatakse samuti tõelisi usklikke, oma sidemete kaudu naise seemnega; võivad nad ristimise vahendusel Kristusesse (Galaatlastele 3:27-29), saada oma pattudele andestuse ja lõppude lõpuks olla päästetud surmast, surmast,mis on patu lõpptulemus. Sel moel lammutas Jeesus surma ristil, perspektiivis (2Timoteusele 1:10); ja üksnes siis, kui täitub Jumala kavatsus maaga, Kristuse tuhandeaastase valitsemise lõpul, lakkavad inimesed faktiliselt suremast - surm kaob maa pealt: "Sest tema peab valitsema, kuni ta on pannud kõik vaenlased Tema jalge alla. Viimane vaenlane, kellele ots tehakse, on surm!" (1Korintlastele 15:25,26).

Kui meid hakatakse "ristima Kristusesse", siis sellised tõotused Jeesusest, nagu 1Moosese 3:15-es, hakkavad samuti kehtima meie kohta isiklikult. Nüüdsest ei saa need olla üksnes huvitavad kohad Piiblist; need ettekuulutused ja tõotused on antud vahetult meile. Naise seemnena, kogeme meie samuti eneses patu võitu meie üle, lühikesel ajavahemikul. Kui Issand ei pöördu tagasi meie elu jooksul, oleme me samuti salvatud kannast, nagu see oli Kristusega ja sureme samuti. Kuid kui me tõepoolest oleme naise seeme, siis saab see "haav" olema ainult ajutine. Need, keda ristitakse Kristusesse vee alla matmisega, seovad end tema surmaga ja ülestõusmisega, mida sümboliseerib veest väljatulemine (vt. Roomlastele 6:3-5).

Kui me esindame tõelist naise seemet, siis meie elu hakkab 1Moosese 3:15 sõnul - alati olema pidev konflikti tunne, "võitlus" meie sees, õige ja vale vahel. Suur apostel Paulus kirjeldas peaaegu skisofreeniliselt konflikti, patu ja tema enese vahel, mis pulbitses tema sisemuses (Roomlastele 7:14-25).

Pärast ristimist Kristusesse, see konflikt patuga, mis loomulikult toimub meie sees, suureneb, ja hakkab pidevalt kasvama kõigi meie päevade jooksul. Ühest küljest on ta raske, sellepärast, et patu jõud on hiiglasuur. Kuid teisest küljest, see konflikt ei olegi nii suure tähtsusega, kuna me teame, et me oleme Kristuses, kes juba võitles ja võitis sellises konfliktis. Pöörake tähelepanu, et usklikke kirjeldatakse nagu naist, Efeslastele 5:23-32 värssides; see on , olles naise seeme, oleme me samuti nagu naised.

Samal viisil, nagu naise seeme kujutab endast Jesust, kuid samuti ka neid inimesi, kes püüavad omandada tema iseloomujooni, nii ka mao seeme kujutab endast pattu (piibellikku "kuradit") ja neid inimesi, kes näitavad avalikult patu ja mao iseloomu jooni. Sellised inimesed ilmutavad hoolimatust või moonutavad Jumala Sõna ja lõppude lõpuks viib see neid häbistavasse pattu ja Jumala hukkamõistuni, mis toimuski Aadama ja Eevaga. Nii nagu Juudid olid inimesed, kes faktiliselt andsid Jeesuse surma, see on , salvasid naise seemet kanda, siis peaks oletama, et nad olid mao seemne esmaseks näiteks. Seda kinnitavad Ristija Johannes ja Jeesus:-

Aga nähes palju varisere ja sadusere tulevat ristimisele, ütles ta neile: "Te rästikute sigitis, kes on teile märku annud põgeneda tulevase viha eest?" (Matteuse 3:7).

"Et aga Jeesus nende mõtteid mõistis, ütles ta neile ... Te rästikute sigitis, kuidas te võite rääkida head, kui te olete kurjad?" (Matteuse 12:25,34).

Maailm, isegi religioosne maailm, omab selliseid mao iseloomujooni. Ainult Jeesusesse ristitud inimesed on ühendatud naise seemnega; kõik teised, kujutavad endast erineval astmel mao seemet. Allpool tuuakse näiteid, kuidas Jeesus suhtus inimestesse, kes olid mao seeme:-

- Ta kuulutas meile armastuse ja isikliku osavõtu vaimus, ja samal ajal...

- Ta ei lasknud nende teedel ja mõtetel mõjutada teda, ja ...

- Ta näitas neile Jumala armastavat iseloomu omaenda elu eeskujul.

Ja vaatamata sellele, nad vihkasid teda. Nad kadestasid teda, tema enda jõupingutuste pärast, olla kuulekas Jumalale. Isegi tema pere (Johannese 7:5; Markuse 3:21) ja lähedased sõbrad (Johannese 6:66) seadsid talle tõkkeid, ja mõned läksid tema juurest päris ära. Paulus koges sedasama ja ta kaebas neile, kes kord olid temaga igas olukorras:-

"Kas minust tõepoolest sai teie vaenlane, rääkides teile tõtt?" (Galaatlastele 4:16).

Tõde ei ole kunagi populaarne; teades seda ja elades nii, nagu me peame elama, me loome alati enesele mingisuguse probleemi, mis viib meid isegi jälitatava rolli:-

"Aga nõnda nagu tol ajal see, kes oli sünnitatud liha järele, taga kiusas seda, kes oli sündinud vaimu järele (Jumala elava ja püsiva Sõna järele - 1Peetruse 1:23) on see ka nüüd" (Galaatlastele 4:29).

Kui me tõepoolest ühinesime Kristusega, siis me peame kogema tema mõningaid kannatusi, nii et me saaksime samuti jagada tema kuulsat tasu. Ja jälle annab Paulus meile ületamatu näite selle kohta:-

"Ustav on see sõna: kui me ühes temaga oleme surnud, siis me ka elame ühes temaga, kui me ühes kannatame, siis me ka valitseme ühes temaga ... Sel põhjusel ma talun kõike" (2Timoteusele 2:10-12).

"On nemad mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga ... Aga seda kõike teevad nad teile minu nime pärast" (Johannese 15:20,21).

"See on, seepärast, et me oleme ristitud Issand Jeesuse nimesse" (Apostlite teod 2:38; 8:16).

Lugedes taolisi värsse, tunned tahtmatult soovi öelda: "Kui see on see, mis on seotud Jeesusega, naise seemnega, siis mina eelistaks mitte siduda end kõige sellega".

Kuid muidugi ei oodata meilt kunagi, et me teeksime seda, mis ei ole meile jõudu mööda. Kuigi eneseohverdust nõutakse nimelt selleks, et ühineda täielikult Kristusega; toob meie seos temaga, meile sellise suure tasu, "et need kannatused, mida me tunneme praegu, ei ole mingil määral võrreldavad selle kuulsusega, mis avaneb meis". Ja tema eneseohverdus aitab isegi praegu, meie abipalvetega, üle saada eluraskustest ja jõuda Jumalani. Ja lisage sellele järgnev tasu tõotus, mida kriipsutatakse eriti alla paljude kristadelflaste Piiblites:-

"Ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda, et te suudaksite kanda" (1Korintlastele 10:13).

"Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud" (Johannese 16:33).

"Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?" (Roomlastele 8:31).