3.1 Jumala Tõotused: Sissejuhatus

Niisiis, meie õpingute käigus me rääkisime küllalt üksikasjalikult Jumala olemusest ja Tema tegudest. Me selgitasime välja rea raskemaid küsimusi. Nüüd püüame me objektiivselt vaadelda seda, mida tõotas "Issand neile, kes Teda armastavad" (Jakoobuse 1:12;2:5) Tema käsusõnade pidamise eest (Johannese 14:15).

Jumala tõotused Vanas Testamendis kujutavad endast tõelist kristlikku lootust. Kõige otsustavamal momendil, kui otsustamisel oli tema saatus kohtus, rääkis Paulus tulevasest tasust, mille nimel ta oli valmis kaotama kõik oma elus: "Ja nüüd ma seisan kohtu ees lootuse pärast selle tõotuse peale, mille Jumal on annud meie esiisadele. Selle lootuse pärast ... tõstavad juudid kaebust minu peale!" (Apostlite teod 26:6,7). Ta veetis suure osa oma elust, kuulutades rõõmsaid uudiseid (Evangeeliumi) - "tõotusest, mis anti isadele", mille Jumal täitis, äratades Jeesuse (Apostlite teod 13:32). Paulus selgitas, et usk Jumala tõotustesse, andis talle lootust surmast ärkamiseks (Apostlite teod 26:6-8, vrd. 23:8), teadmise teisest Jeesuse tulekust, kohtust ja Jumala Kuningriigi saabumisest (Apostlite teod 24:25; 28:20,31).

Kõike seda säilitab müüt, sellest, et Vana Testament - on ainult katkendlik Iisraeli ajalugu, mis ei räägi igavesest elust. Kuid 2000 aastat tagasi ei olnud Jumala otsus ootamatu ,Tema tõotuste kohta meie igavesele elule, Jeesuse läbi. See kavatsus oli Tal algusest peale:-

-"Igavese elu lootuses, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu - omal ajal aga tegi Tema oma sõna avalikuks jutlustamises, mis minu kätte on usaldatud Jumala, meie Õnnistegija käsul" (Tiituse 1:23).

-"Ja elu ilmus, ja me oleme näinud ja tunnistame ja kuulutame teile seda igavest elu, mis oli Isa juures ja ilmus meile" (1Johannese 1:2).

Võttes tähelepanu alla selle, et Jumalal oli kavas Oma inimestele pakkuda igavest elu maailma loomise algusest peale, me loeme väheusutavaks, et Ta vaikiks sellest kogu inimestega läbikäimise aja jooksul, 4000 aasta vältel, millest räägitakse Vanas Testamendis. Faktiliselt kubiseb Vana Testament ennustustest ja tõotustest, millest igaüks annab palju üksikasju selle lootuse kohta, mille Jumal valmistas Oma inimeste jaoks. Sellepärast on meie pääsemiseks tähtis, saada aru Jumala tõotustest, mis olid antud juudi isadele; seda enam, et Paulus tuletas meelde usklikele Efesoses seda, et selle ajani, kui nad said sellest teada: "olite lahus Kristusest, kaugel ära Iisraeli kodakondsete õigusest ja võõrad tõotuse lepingule, ilma lootuseta ja ilma Jumalata siin maailmas" (Efeslastele 2:12). Väheusutav, et nende eelnev paganlik usk, andis neile mingit lootust ja teadmisi Jumalast. Selles sisaldub tõsine tähendus Jumala tõotuste mittemõistmises, millest räägitakse Vanas Testamendis - faktiliselt, "mitte omada lootust ja olla paganatena ilmas. Pidage meeles, et Paulus jagas kristlikku lootust, nagu lootuse tõotust, nagu "tõotust, mille Jumal on annud meie esiisadele" (Apostlite teod 26:6).

Kahetsust tekitab see fakt, et ainult väike hulk kirikuid, pöörab tähelepanu neile kohtadele, Vanas Testamendis. "Ristirahvas" on degenereerunud religiooni, mis on rajatud Uuele Testamendile, kuid ka sel juhul ta kasutab ainult tühist osa salmidest selles. Jeesus ütles selle kohta selgelt nii:

"Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, ei nad veenduks ka, kui keegi surnuist üles tõuseks!" (Luuka 16:31).

Mõned inimesed arvasid, et neile piisab üksnes usust Jeesuse ülestõusmisse (vt. Luuka 16:30), kuid Jeesus ütles, et sellest ei piisa kui sa ei tunne põhjalikult Vana Testamenti.

Jesus selgitas, et apostlite usu kadumine peale tema risti löömist, oli esile kutsutud nende pealiskaudsest suhtumisest Vanasse Testamenti:-

"Tema ütles neile: "Oh te mõistmatud ja südamest pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud! Eks Kristus pidanud seda kannatama ja oma auhiilgusse minema?" Ja ta hakkas peale Moosesest ja kõigist prohveteist ja seletas neile, mis temast kõigis kirjades oli üteldud." (Luuka 24:25-27).

Pöörake tähelepanu allakriipsutustele, et kogu Vana Testament räägib Temast. Asi pole selles, et apostlid ei lugenud kunagi või ei kuulnud Vana Testamendi sõnu, vaid nad ei mõistnud nende sügavat tähendust. Tõelise usu kinnitamiseks, on ennekõike - tarvis mõista õieti Jumala Sõna, kui teda lihtsalt lugeda. Juudid suhtusid fanaatiliselt Vana Testamendi lugemisse (Apostlite teod 15:21), kuid, kuna nad ei saanud aru tema suhtest Jeesusesse ja tema Evangeeliumisse, siis nad faktiliselt ei uskunud Vanasse Testamenti ja sellepärast ütles Jeesus neile:-

"Sest kui te usuksite Moosest, usuksite te ka mind; sest tema on kirjutanud minust. Aga kui te tema kirju ei usu, kuidas te siis usuksite minu sõnu?" (Johannese 5:46,47).

Vaatamata kogu nende Piibli lugemisele, nad lihtsalt ei näinud reaalset sõnumit selles Jeesusest, kuigi neile meeldis mõte kohustuslikust päästest. Jeesus pidi neile ütlema:-

"Uurige pühi kirju (s.t. lugege neid tähelepanelikult), sest te arvate enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad minust" (Johannese 5:39).

Ja nii võib olla paljude inimestega, kellel on pealiskaudsed teadmised mõningatest Vana Testamendi kohtadest ja olukordadest; sest et nende teadmine on saavutatud juhuslike väljavõtetega kirja külgedelt. Kristuse ja Evangeeliumi imelised sõnad "Jumala Kuningriigist" libisevad endiselt meist mööda. Antud peatükis tehakse katset, tuua välja sellised inimesed taolisest seisukorrast Vana Testamendi põhiliste tõotuste reaalse mõtte avamise teel:-

- Eedeni aias

- Noale

- Aabramile

- Taavetile

Nende tõotuste kirjeldus on toodud ära esimeses viies Piibliraamatus (1Moosese - 5Moosese), mis olid kirjutatud Moosese poolt ja Vanas Testamendis - prohvetite raamatutes. Kõik, kristliku evangeeliumi elemendid on siin ära toodud. Paulus selgitas, et tema kuulutus ei too esile midagi uut, "peale selle, mis prohvetid ja Mooses on rääkinud tulevasist asjust, et Kristus pidi kannatama ja esimesena surnuist üles tõusma ning kuulutama valgust (niihästi juutidele kui paganaile) rahvastele" (Apostlite teod 26:22,23). Ja oma viimastel päevadel jäi Pauluse laul ikka endiselt samasuguseks: "Neile ta seletas Jumalariiki ning meelitas hommikust õhtuni neid uskuma Moosese käsuõpetust ja prohvetitest (Jeesusest)" (Apostlite teod 28:23).

Pauluse, selle ülisuure kristlase lootus, peaks olema meie lootuseks; niisama hästi kui ta oli lootustandvaks valguseks tema elutunneli lõpus, peaks ta olema igal tõsisel kristlasel. Sel moel innustatud, võime me praegust uurida pühakirja".