Kõrvalepõige 15: Kuningriigi Otsene Tähendus

Kirjanduslikud kirjeldused, mis esinevad Vana Testamendi ettekuulutustes, satuvad tihti teoloogide ja paljude erinevate konfessioonide naeru alla. Nad ütlevad, et kirjanduslik keel on küllalt tinglik ja lubab arvata, et tasuks võib olla valitud teine koht, aga mitte maa, arvestades sellega, et meie planeet hävib tules.

Peamine reegel Piibli õppimisel, seisneb selles, et selle sisu peab alati võtma sõna sõnalt, kui ei ole selgelt väljendatud viidet sellele, et teatud kindel koht selles omab vaimset suunitlust. Näiteks, Ilmutuse esimene värss annab meile teada, et nägemus on sümboolne (Ilmutuse 1:1). Jutustuse keel annab ise samuti kindla suuna sellele, kas võtta kirjeldatud lõiku reaalsena või sümboolsena. Niisiis, kui me loeme, et "maa taarub nagu joobnu" (Jesaja 24:20), siis on meile täielikult selge, et see on maa sümboolne kirjeldus. Ja vastupidi, kui jutt käib tulevasest Kuningriigist, siis on jutt siin väga kerge otseseks mõistmiseks ja ei ole mingit viidet teisiti ütlemisele.

Inimeste võimetuse tõttu, uskuda Jumala Kuningriigi saabumisse maa peal, olid väljatöötatud teooriad, mis lähevad vastuollu Piibli õpetusega. Need teooriad vaimsest või Taevasest Kuningriigist kannatavad laialivalguvusest ja üksikasjade puudusest. Sellepärast on need raskesti vastuvõetavad meie teadvuses. Tegelikult kui kirjeldused lonkava inimese terveksravitsemisest või kõrbe muutmisest viljarikkaks on sümboolsed, siis tuleks küsida: "Milles seisneb nende sümboolika?" Allpool tuuakse ära lõigud Jumala Kuningriigist. Kui me ei ole kindlad nende reaalsuses, siis me ei tunne Evangeeliumi ("häid uudiseid") Jumala Kuningriigist ja seepärast, ei või me loota kohale selles.

Järgnevad lõigud kinnitavad seda:-

-"Jumal, maa vormija ning valmistaja; tema, selle rajaja, ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks" (Jesaja 45:18). Maa loomine oleks olnud asjatu, kui Jumal selle hävitaks, kuid sellele vastandina, on Jumala eesmärgiks selle asustamine surematute inimestega.

-"Maa püsib igavesti" (Koguja 1:4).

-"Ta püstitas nad (päikesesüsteemi planeedid) alaliseks ja igaveseks; tema andis määruse ja sellest nad ei astu üle!" (Laulud 148:6).

Tuhandeaastase Kuningriigi kestvust, nagu sellest räägitakse Ilmutuse 20:4. värsis, tuleks võtta samuti sõna sõnalt, et jälgida vastavust teiste sõnadega ettekuulutustes, selle perioodi olemuses. Isegi Ilmutuses ei tuleks kõike võtta mõistukõnena. Selle ilmselgeks näiteks on viited kolmandatele isikutele. Enam tähelepanuväärivaks on kirjeldus Ilmutuse 4:4-9 värssides, kuningriigist, kui laupäevasest puhkepäevast. Aga "Issanda juures on üks päev nagu tuhat aastat" (2Peetruse 3:8). Pärast kuut "päeva", millest igaüks on kestvusega tuhat aastat, saabub tuhandeaastase Kuningriigi laupäevane "päev", Jumala suhetes maaga.

Vastavuses 6000 aastase piibliterminiga maailma loomisest (on see 6 "päeva"); see hakkab täituma maailma loomisest 2000ndal aastal meie aja järgi (selle arvestusega, et maailm loodi 4000 aastat enne Kristuse sündi). See tähendab, et tuhandeaastane Kuningriik võib alata kusagil 2000nda aasta ringis m.a.j. Nii et meie kõigi aeg on piiratud. Seoses Kristuse peatse naasmise perspektiiviga, on meil vaja kasutada igat võimalikku hetke, selles lühikeses elus, enese ettevalmistuseks, tema tulekuks.